PRAKTIKUM 4 | Protsesside modelleerimine (ujumisradade e swimlanes meetod)


Ülesanne 3 Äriprotsessi modelleerimine (IDEF0) läbivaatus

Ülesanne 4 Äriprotsessi modelleerimine (ujumisradade e swimlanes meetod)

Olulisi punkte modelleerimisel


- Mudeli koostamisel on praktiliselt vältimatu visuaalse kujutise (skeemi) ja teksti (tekstiliste kommentaaride) kooskasutamine. Skeem üksi reeglina ei suuda kujutatava objekti olemust ja kõiki olulisi struktuurseid seoseid vaatajale õigesti edasi anda.

- Teisest küljest ei piisa mudeli teksti kujul esitamisest. Visuaalne esitus on teatud küljest oluliselt efektiivsem kui tekstiline.

- Infosüsteemide ehitamise eesmärgil tehtavas modelleerimises on vahetegemine objektide, tegevuste (sh. sündmuste) ja isikute vahel. Tehnilist laadi diagrammil tuleks kindlasti kasutatavast notatsioonist (tähistuste süsteemist) kinni pidada.

- Näiteks, IDEF0 diagrammil ei tohi kasti (protsessi süsmbol) sees olla nimetus ‘LADU’. Tegevus või protsess peaks olema väljendatud tegusõna või öeldise funktsiooniga sõnade grupi abil. Õige on niisiis ‘KAUBA TELLIMINE’, ‘LAO INVENTUUR’ jms.

- Reaalsete protsesside modelleerimine näitab, et kõrvaltvaataja ei suuda ilma protsessi tundvate inimestega konsulteerimata adekvaatset protsessikirjeldust teha. Ka kõrvaltvaatajale põhijoontes selge protsessi – nt. matusebüroo tegevuse – tegelikus korralduses on detaile, mis tulevad esile alles protsessi tehnilise mudeli koostamisel ja selle läbivaatamisel koos protsessi tegelike täitjatega.

- Hea mudeli tegemiseks on reeglina vaja mitut läbivaatust ja vastavalt sellele ka mitut versiooni. Modelleerimistööd ei tehta ühe istumisega. Vrdl. tänapäevane käsitus tarkvaraarendusest – süsteeme tehakse läbi mitmete tsüklite (evolutsioonilised arendusmudelid).

- Mudelis kujutatava detailsusaste tuleks enamasti hoida ühtlasena. Näiteks, kui autoremondiettevõttes on peamisteks osakondadeks müügiosakond, remonditsehh ja ladu, siis ettevõtte toimimist kujutavas mudelis peaks kõigi kolme allüksuse tegevus olema võrdse detailsusastmega avatud.

- Ülaltoodud põhimõtte kõrval tuleks siiski järgida ka põhimõtet, et diagrammil kujutatakse ainult olulisi objekte. Kui protsesside modelleerimise eesmärgiks on tootmistsehhi jaoks IT lahenduse tegemine, siis tuleks raamatupidamisosakond jätta vaatluse alt välja, näidatus küll seosed raamatupidamissüsteemiga (või ettevõtte integreeritud infosüsteemis – seosed raamatupidamismoodulitega).

 

26.09.2007 ÜLDJUHUD JA ERIJUHUD
Harilikult saab eristada protsessi normaalset toimumiskulgu ja nn. erijuhte. Protsessi erijuhud on toimumisteed, mis on seotud mitmesuguste vigade, harvaesinevate mõjurite vms. esinemisega.

Näiteks pagaritöökojas võib üheks "normaalprotsessiks" lugeda kliendile individuaaltellimusena pagaritoote (kringli, tordi) valmistamist. Protsessi normaalseks käiguks on sellisel juhul:

tellimuse esitamine -> pagaritoote valmistamine -> pagaritoote üleandmine kliendile

Erijuhtudena võib individuaalse pagaritoote protsessis nimetada:

1) juhtu, kus tellimust ei suudeta täita; see võib olla harv protsess, kuid infosüsteemi kavandamisel TULEB arvestada ka erijuhtudega. Põhjusi võib olla erinevaid: pagar ei ilmunud tööle, küpsetusahi langes rivist välja. Võimalik on ka see, et tellimust mõisteti valesti või läks tellimus üldse kaotsi.

2) klient ei tule tootele järele. Sellisel juhul on pagaritöökojal ilmselt kaks võimalust: lasta toode vabamüüki; või lihtsalt visata ära.

3) klient helistab ja ütleb tellimusest ära. Äraütlemine on ilmselt vastuvõetav ainult siis, kui töökoda ei ole veel toodet valmistama hakanud. Siiski, ettevõte võib pakkuda ka äraütlemise võimalust viimasel juhul, suunates valmistatava toote vabamüüki.

27.09.2007 MIDA ERITI TÄHELE PANNA IDEF0 KASUTAMISEL
- IDEF0 on suhteliselt rangete reeglitega (kindlalt määratletud süntaksiga) meetod (ehk esituskeel). Oluline on jälgida, et: 1) igal noolel oleks nimetus; 2) ristküliku nelja külje tähendusi on õigesti kasutatud (sisendid alati vasakul, väljundid paremal, ressursid ja täitjad all, meetod ja juhtimine ülal); 3) nooled ei oleks kaldu; 4) nooled oleks paigutatud nii, et noolte ristumisi oleks võimalikult vähe.

Mõnikord ei ole lihtne otsustada, kas noole peaks ristkülikusse sisenema vasakult, ülalt või alt (asja võib käsitleda protsessisammu suhtes nii sisendina, ressursina kui ka meetodina). Sellisel juhul peaks valima kõige otstarbekama.

Protsessisammu väljund ei pea tingimata olema teise protsessisammu suhtes sisendiks. Näiteks protsessisammust "Töö kokkuleppimine" väljuv nool nimetusega "Leping" võib protsessisammu "Töö tegemine" siseneda mitte ainult vasakult, vaid pigem ülevalt. Sõlmitud leping on töö täitmisel juhendiks (ehk meetodiks), mitte niivõrd palju sisendiks.

Näide. Kasutajate vajaduste arvestamine.
http://www.riigikohus.ee/vfs/962/Lisa_11_Tonu_Anton_ettekanne.pdf

Lisa kommentaar