LOENG 7 | Infosüsteemide kaasusi


Vaatleme mitmesuguseid infosüsteeme ja infosüsteemide kooslusi, püüdes välja tuua parimaid praktikaid arhitektuuri kujundamisel, ärimudelite valikul, süsteemide kirjeldamisel ja analüüsimisel, arendamisel ja haldamisel.

Vt ka materjalid jaotises "JUHTUMIANALÜÜSID"

1.


Inim- ja masinloetavuse aspektid IT keeltes ja süsteemides. Priit Parmakson. Ettekanne IT standardimise teabepäeval 2011.

2.

ISA Integrated Collaborative Platform JOINUP.EE | Spetsifikatsioon (Functional Specification). Vt ka kirjeldus Euroopa Liidu vabavaravaramus OSOR.EU.

3.

Facebook platvormi rakenduste väärtuse hindamise süsteem http://adonomics.com/. AJAKOHASTUS 2011: Süsteem on lõpetatud.

4.


Personaalne finantstarkvara, ebaõnnestunud projekti analüüs. Why Wesabe lost to Mint

5.

Dünaamiline hankesüsteem | Rahandusministeerium (2009?) E-riigihangete keskkond. Lähteanalüüs. https://riha.eesti.ee, infosüsteem "E-riigihangete keskkond", jaotis 'Tehniline dokumentatsioon', dokument eRHK lähteülesanne_3__MT120409.pdf.

E-riigihangete keskkond(lühendnimega eRHK) on väljatöötatav "elektroonsete riigihangete menetluskeskkond, mis võimaldab hankemenetluse (avatud hankemenetlus, piiratud hankemenetlus, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, võistlev dialoog, samad menetlused raamlepingu raames ning lihtmenetlus) elektroonset läbiviimist, sh dünaamilise hankesüsteemi loomine ja e-oksjoni läbiviimine.

Dünaamiline hankesüsteem on täielikult elektrooniliselt toimiv ajaliselt piiratud hankemenetlus, mis on mõeldud selliste asjade või teenuste hankimiseks, mille hindamist saab läbi viia kiirelt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu riigihanke direktiiv 2004/18/EÜ defineerib dünaamilist hankesüsteemi kui täielikult elektroonilist protsessi tavapäraste ostude sooritamiseks, mis rahuldab hankija vajadusi turul üldkättesaadaval kujul, mille kasutamisaeg on piiratud maksimaalselt nelja aastaga ja mis on kogu oma kehtivusaja jooksul avatud kõigile pakkujatele, kes vastavad hankija seatud kvalifitseerimise kriteeriumidele ja on esitanud tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumuse.

Elektrooniline oksjoni puhul viiakse pärast pakkumuste hindamist läbi oksjon, kasutades ära infotehnoloogilisi vahendeid, eesmärgiga võrrelda pakkumustes esitatud kvantitatiivselt mõõdetavaid näitajaid, eelkõige maksumusi või muid otseselt mõõdetavaid näitajaid, et leida hankijale kõige soodsam lõpptulemus. Eelpool nimetatud direktiivide kohaselt on elektrooniline oksjon uute hindade, madalamate hindadega pakkumuste või pakkumuse teatavate osadega seotud uute näitajate esitamist võimaldavat elektroonilist seadet kasutav korduvmenetlus, mis toimub pärast pakkumuste esialgset täielikku hindamist ja võimaldab neid automaatsete hindamismeetodite abil järjestada.

Allikas: Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse “Riigihangete elektroonilise läbiviimise kord ja nõuded kasutatavatele seadmetele” eelnõu juurde.

SIMAP portaal, Euroopa Liidu avaliku sektori hangete infosüsteem (Information system for European public procurement).

Vene Föderatsiooni ametlik riigihangete portaal.

Ameerika Ühendriikide ametlik riigihangete portaal (hanked väärtusega üle $25,000).

6.

Parimaid arenduspraktikaid (näiteid RIHAst) | https://riha.eesti.ee.
Näiteid Eestis infosüsteemide arenduse väljapaistvast praktikast Riigi Infosüsteemi Haldussüsteemi (RIHA) avalikust vaatest ligipääsetavate dokumentide hulgas.

Evelin Kuusik (2008) Riigi Kinnisvaraportaal. Eelanalüüsi aruanne. Rahandusministeeriumi tellimusel koostatud põhjalik analüüs uue, suure infosüsteemi kohta. Näiteid UMLi kasutamisest jm. https://riha.eesti.ee, infosüsteem "Riigi kinnisvara register" https://riha.eesti.ee/riha/main/inf/riigi_kinnisvara_register, jaotis 'Tehniline dokumentatsioon', dokument KVportaalianalüüs5.rtf.

Heiko Vainsalu, Oskando OÜ (2003) Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Register. Disaini dokumentatsioon. https://riha.eesti.ee, ligipääsuks valida 'Infosüsteemid', 'Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate register', https://riha.eesti.ee/riha/main/inf/maaparandusalal_tegutsevate_ettevotjate_register, 'Tehniline kirjeldus', fail 'mater_disain_16_07_2003.pdf'. Arhitektuur (sh logimine). Olekudiagrammid. Navigatsiooni skeem. Kasutusjuhud. Kasutajaliidese prototüüp. Klassidiagramm. Andmebaasi disain. XML dokumentide disain.

Heiko Vainsalu, Oskando OÜ (2003) Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Register. Analüüsi dokumentatsioon. https://riha.eesti.ee, ligipääsuks valida 'Infosüsteemid', 'Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate register', https://riha.eesti.ee/riha/main/inf/maaparandusalal_tegutsevate_ettevotjate_register, 'Tehniline kirjeldus', fail 'mater_analyys_15_07_2003.pdf'. Kontseptuaalne eskiismudel.

Jako Bucht, TietoEnator Eesti AS (2006) Taimetoodangu Inspektsiooni Järelevalve infosüsteemi arenduse analüüs https://riha.eesti.ee, ligipääsuks valida 'Infosüsteemid', 'Järelevalve infosüsteem' https://riha.eesti.ee/riha/main/inf/jarelevalve_infosusteem, 'Tehniline kirjeldus', fail 'JIS_analüüs_TietoEnator.pdf'. Arhitektuuri kujundamine mitmeid alamsüsteeme hõlmavale infosüsteemile (komponentide struktuur lk 10). Protsessimudelid (nt lk 41). Loogilised andmemudelid (nt lk 53).

Marek Kullas, Softronic Baltic AS (2004) Taimetoodangu Inspektsiooni Järelevalve infosüsteemi spetsifikatsioon https://riha.eesti.ee, ligipääsuks valida 'Infosüsteemid', 'Järelevalve infosüsteem' https://riha.eesti.ee/riha/main/inf/jarelevalve_infosusteem, 'Tehniline kirjeldus', fail 'TTI_JIS_Spetsifikatsioon 2.3.pdf'. Protsesside modelleerimine (lk 3 jj). Kasutajarollid (lk 17).

Taimetoodangu Inspektsioon (2009) Ettevõtte tunnustamine ning tootja mahepõllumajanduse registrisse kandmine. Teenusstandard https://riha.eesti.ee, ligipääsuks valida 'Infosüsteemid', 'Mahepõllumajanduse register' https://riha.eesti.ee/riha/main/inf/mahepollumajanduse_register, 'Tehniline kirjeldus', fail 'Maheettevõtte_tunnustamine_teenusstand_ver13.pdf'. Menetluse üksikasjalik kirjeldus, suunatud teenindatavale isikule.


7.

Maksekorraldus (IT regulatsiooni vajadus)

Maksete teostamine on majanduse toimimise alussüsteem. Kuidas IT-d maksete tegemisel kasutatakse ja millised probleemid sellega seosed tekivad?

Overspending on Debit Cards Is a Boon for Banks. New York Times, 08.09.2009.

The Debit Card: Trap or Sound Choice?. New York Times, 08.09.2009.

"Maksekäsumenetluste hulk on pidevalt väga jõudsalt kasvanud (moodustades praeguseks ca 50 % kõikidest tsiviilasjadest)" ─Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, e-õigus, 14.09.2009.