PRAKTIKUM 6 | Maatriksmodelleerimine

PRAKTIKUM 6  | Maatriksmodelleerimine

Ülesanne 5  Parendamise ja IT toetuse võimaluste leidmine protsessis

Ülesanne 6  Infoloogiline modelleerimine maatriksite abil

Maatriksmodelleerimine

Meetodi idee

Tabel on väga efektiivne ja laialt levinud info organiseerimise vorm. Tabel on sobiv objektide hulga omavaheliste suhete ülevaatlikuks kujutamiseks, samuti kahe objektide hulga elementide vaheliste suhete kujutamiseks jne.

Ettevõtte äriprotsesside ja nendes liikuva informatsiooni kaardistamisel saadakse küllaltki palju infot. Probleemiks on selle info ülevaatlik esitamine. Kasutatakse mitmesuguseid diagramme, mis sobivad hästi protsessiloogika (äriloogika business rules, business logic) kujutamiseks, kuid ei anna ülevaadet kogu organisatsiooni infotöötlusest.

Tabel (maatriks) on sobiv esitusviis sellistes kujutusprobleemide lahendamisel. Tabeleid on infosüsteemide arenduses kasutatud süsteemiarenduse alguspäevadest peale. Ajalooliselt esimene infosüsteemide arendusmeetod, IBMis välja töötatud Business Systems Analysis (BCS) põhines tabelitele.

Kuigi uuemal ajal on graafikaredaktorite olemasolul võimalik suhteliselt kergesti luua visuaalselt rikkaid mudeleid, on tabel-esitus püsivalt kasutuses, sh. ka keerukates arenduskeskkondades (nt. Oracle Designer).

CRUD tabelid

Eriti kasulikuks on praktikas osutunud nn. CRUD tabelid. CRUD tabelis on ühes dimensioonis, näiteks ridades loetletud uuritava ala kõik orga­ni­satsioonilised subjektid (töötajad, osakonnad, kasutajad, inimesed, jne.). Teises dimensioonis on loetletud uuritavas alas liikuvad infoobjektid. Rea ja veeru ristumiskohal olevas lahtris märgitakse konkreetse infoobjekti kasutamine või töötlemine. Kasutatakse kodeeringut, mis lihtsamal juhul koosneb neljast koodiväärtusest (kuid neid võib olla rohkem):

            C          Create             infoobjekti loomine

            R         Read                infoobjekti kasutamine (lugemine)

            U         Update            infoobjekti väärtuse muutmine

            D         Delete              infoobjekti kustutamine.

CRUD tabelist on näha andmete kasutamise kogu pilt uurimisalas (loomulikult detailsusastmega, mis on määratud tabelisse võetud infoobjektide ja subjektidega).

Infoloogiline kuup (kolmemõõtmeline infoloogiline modelleerimine)

Info liikumise uurimisel on kolmeks peamiseks “teljeks” organisatsioon (subjektid, info kasutajad), tegevused (funktsioonid, protsessid) ja info (andmed, dokumendid). Info töötlus on alati vaadeldav punktina kolmemõõtmelises ruumis, mille telgedeks on organisatsioonivaade (subjektid), protsessivaade (tegevused) ja infovaade.

Võib koostada kolm eraldiseisvat tabelit:

            Organisatsioon – Protsessid

            Protsessid – Info

            Organisatsioon – Info.

Neid kolme tabelit võib käsitada kolmemõõtmelise “infoloogilise kuubi” külgedena.

Teisi tabelite tüüpe

Peak & Guynes(2003) kirjeldavad meetodit ettevõtte IT süsteemide terviklikuks (ettevõtet katvaks) planeerimiseks. Selle meetodi osana kasutavad nad rida tabeleid, mis loogiliselt jätkavad traditsioonilise CRUD tabeliga alustatud rida:

◦ Äriprotsess – Kriitiline edutegur (Business Process to Critical Success Factor)

◦ Infovajadus – Kriitiline edutegur (Information Need to Critical Success Factor)

◦ Äriprotsess – IT süsteem või toode (Business Process to IT System or Product)

◦ Infovajadus – IT süsteem või toode (Information Need to IT System or Product)

TABELMODELLEERIMISE RAKENDUSI ÄRIJUHTIMISES

Kvaliteediarenduse kompleksmeetod Quality Function Deployment (QFD) on rajatud üksteisega seotud tabelitele.

Design Structure Matrix (DSM) on huvitav meetod arendusprojekti tegevuste rühmitamiseks, kus eesmärgiks on parem kommunikatsioon projektimeeskonna liikmete vahel. Sõltuvused projekti tegevuste vahel märgitakse tabelisse. Järgneb saadud maatriksi teisendamine – ridade ja veergude ümbertõstmine – millega leitakse üksteisega tihedalt seotud tegevuste rühmad (klikid). Kasutatud nt. Intelis mikroprotsessorite aren­dustööde korralduse parendamisel.

Kirjandus
◦ Peak, D., Guynes, C. (2003) The IT Alignment Planning Process, Journal of Computer Information Systems, Fall, 9-15.