Uusi arenguid protsesside modelleerimisel


Modelleerimismeetodite keerukus.  2009. a ilmusid kahe infotehnoloogilise modelleerimiskeele järjekordsed versioonid — BPMN 2.0 (beeta) ja OWL 2.0. BPMN autorid väidavad, et BPMN on lihtsamini kasutatav kui UML. Tõepoolest, kui keele keerukust hinnata keelekirjelduse mahu järgi, siis on BPMN-i keerukus ainult 50% UML-i omast.

BPMN Business Process Modeling Notation
1.0             2004         296 lk
2.0 (Beta)   2009         466 lk

UML Unified Modeling Language
1.4.2          2005         432 lk
2.2             2009         938 lk

OWL Web Ontology Language
1.0             2004         u 125 lk
2.0             2009         u 500 lk
Meetodite dokumentatsioonide mahud, lk

Kuid samas on mõlemad keeled ise kiiresti kasvanud. UML-i dokumentatsiooni maht kasvas versioonist 1.4.2 versiooni 2.2 tervelt kahekordseks. BPMN 2.0 dokumentatsioon on versiooni 1.0 omaga võrreldes 57% suurem. (Võrdluseks, OWL-keele dokumentatsiooni maht kasvas versioonist 1.0 versiooni 2.0 neljakordseks). Üldistusena võib öelda, et tänapäeva IT-keeltel on omadus kiiresti kasvada. Milleni selline kasv viib ja kuidas mõjutab keele tegelikku kasutust?
 
Uued konstruktsioonid BPMN versioonis 2.0. Esiplaanile on tõusnud erinevat osapoolte protsesside koordineerimine. See tähendab, et üldprotsessil (globaalsel protsessil) ei ole enam üht protsessiomanikku, vaid on kaks, kolm või terve hulk protsesse, mis suhtlevad kokkulepete alusel või lihtsalt üksteisega kohanedes (või ka konkureerides). Sageli rõhutatakse, et protsessil peab tingimata olema omanik – see on BPMN 2.0 järgi kehtiv ainult lokaalse, asutuse piiresse jääva protsessi puhul.

BPMN 2.0 on kasutusele võetud protsesside koreograafia mõiste. See on protsesside detsentraliseeritud koordineerimine. Protsessisiselt kasutatakse mõistet orkestreerimine. Ma saan sellest aru nii, et tegemist on erinevate tegevuste kokkusobitamisega. BPMN toob sisse ka ad hoc tegevuste mõiste. Need on tegevused, mille järjekord ei ole määratud (tehakse suvalises järjekorras või valitakse järjekord mudelis spetsifitseerimata asjaolude alusel). Minu meelest on protsesside koreograafia ja orkestratsiooni mõistetega metafooride kasutamisel natuke liiga kaugele mindud. BPMN annab koreograafiale ja orkestratsioonile spetsiifilised, erinevad tähendused. Kuid tendentsi näitab nende mõistete kasutuselevõtmine kahtlemata. Protsesside jäika, tsentraliseeritud juhtimist ei peeta enam ainuvõimalikuks ega ainuoptimaalseks, paljudel juhtudel soovitatakse protsesside seostatust „vabamaks“ lasta (loose coupling).

Avalikus sektoris rakendamisel tuleks vist mõningaid BPMN põhimõtteid erinevalt rakendada kui erasektoris. BPMN-is on meetodis sees protsesside jagamine avalikeks protsessideks (public process) ja firma- või asutusesiseseks protsessideks (private process). Põhimõtteliselt peaks kogu avaliku sektori tegevus olema läbipaistev. Kogu avaliku sektori tegevus ei klientidega suhtlemine.
Protsesside "koreograafia".
Allikas: http://www.bpmnforum.net/blog27/category/bpmn/.