LOENG 6 | Infoökonoomika

LOENG 6 | Infoökonoomika

Eesmärk

Tutvumine infoökonoomilise mõtlemise põhimõistetega ja lihtsamate analüüsi tüüpskee­mi­de­ga.

Sisukord

Milliste probleemidega infoökonoomika tegeleb?

Näiteid konkreetsetest IT rakendamise küsimustest, mis vajavad majanduslikku analüüsi ja otsustamist

Peamised majandusliku mõtlemise mõisted

Ökonoomiline mõtlemine tarkvaraarenduses

Ökonoomiliste probleemide lahendamise tüüpskeeme

Intellektuaalkapital

Probleemid/harjutused

Kirjandus

1. Milliste probleemidega infoökonoomika tegeleb?

Ökonoomika = majanduslik mõtlemine, majanduslik arvestus, tegevuse majanduslik aspekt.

Infoökonoomika (information economics) on IT valdkonna osa, mis tegeleb:

- IT süsteemide (infosüsteemide, aga ka organisatsioonis kasutatava muu IT seadmetepargi ja tarkvara) maksumuse arvestusega,

- IT kasutamisest saadava efekti arvestamisega

-  ning eelnevast lähtudes – IT vahenditesse ja süsteemidesse tehtavate investeeringute optimaalse mahu ja koosseisu leidmisega

- infoökonoomiliseks probleemiks on ka ettevõtte IT osakonna töö efektiivsus.

Näide:  LCD kuvarid või CRT kuvarid?   Tallinna Ülikoolis tehti juba mitu aastat tagasi stra­teegiline otsus osta edaspidi ainult LCD kuvareid. Vedelkristallkuvar maksis tollel ajal tavalisest (CRT) kuvarist kaks korda roh­kem. See otsus on end igati õigustanud. Mitu aastat tagasi os­te­tud kuvarid on veel täna­päe­val­gi väga heal tasemel. Arvutiklassides on ruumi ja hea õhk. Samal ajal on mitmetes teistes üli­koolides suured arvutiklassid raskete ja kogukate vanemat tüüpi kuvaritega. Nendes arvu­ti­klassides on raske töötada, sest töölaual on ruumi vähe ja kliima on kuvarite soojuserituse tõt­tu ebameeldiv.

Eesmärgiks on otsustuste ratsionaalsus ja põhjendatus. Otsuste tegemisel on vaja mõelda ratsionaalselt ja teha kulude-tulude kalkulatsioone niivõrd kui need on võimalikud. Kuid selle kõrval on oluline ka kogemus lähedaste tehno­loo­gia­te arengu alal ja intuitsioon. Hea, kui osatakse ette ära näha tehnoloogia peatne asendu­mi­ne uuema tehnoloogiaga.

Rahaga seotud IT-otsuste tegemine on oluline nii üksikisiku kui ka ettevõtte tasandil.

Üksikisiku tasandil näiteks: Millist arvutit osta? Ettevõtte tasandil näiteks: Kas kulutame IT-le liiga palju või liiga vähe?

Infotehnoloogiaga seotud rahaliste otsustuste tüüpilisi probleeme:

- probleemiks võib olla juba otsuste tegemise protsessi korraldamatus. Vahel püütakse otsustamist liiga põhjalikult teha (nt. inimene, kes kulutab tunde või päevi, et leida lahendust, mis säästab talle vähem, kui ta oleks võinud selle ajaga teenida).

- näiline kokkuhoid. Varjatud lisakulutused on sagedased, seda mitmesugustel põhjustel.

- ajateguri vale arvestamine otsustustes – investeeringutel IT arendusse võib olla suhteliselt pikk tasuvusaeg (kuid on ka väga kiiresti tagasi toovaid rakendusi).

- mõõdetavate ja mittemõõdetavate kulude täieliku arvestuse raskus (tangible and intangible benefits)

- tendents alahinnata kulusid.

Näide:  Mõned uurimused on näidanud, et töötaja varustamisel arvutiga jagunevad kulud riistvarale, kulud tarkvarale ja kulud koolitusele ligikaudu suhtes 1/3 : 1/3 : 1/3.  Uurimistest on samuti hästi teada tõsiasi, et infosüsteemi hoolduse (käituse, vigade parandamise ja täienduste lisamise) kulud on sageli arenduskuludest suuremad (näiteks proportsioonis 60% : 40%): „Keeping existing information systems operating efficiently and effectively as business conditions change often absorbs 60% to 80% of the planned work in an IS plan.” – Alter, S. (2002) Information Systems, p.437.

Info väärtus   Infoökonoomika huvitub põhimõtteliselt ka igasuguse organisatsioonis liikuva info majanduslikust küljest. (Mis info maksab? Mis kasu infost on?) Info majandusliku väärtuse ümber on loodud fundamentaalseid majanduslikke teooriaid, sealhulgas firmateooria (Nobeli preemia laureaadid R.Coase, J.Stiglitz).

Tuleb märkida praktikute olulist huvi tõusu intellektuaalse kapitali mõõtmise vastu. Intellektuaalse kapitali all mõistetakse nii töötajate oskusi (“peades olev oskusteave”) kui ka ettevõttes loodud juhtimis- ja infosüsteemide väärtust.

Info väärtuse hindamine on väga komplitseeritud; selle tõttu hõlmab infoökonoomika alane tegevus ettevõtetes siiski valdavalt IT süsteemide maksumuse ja tasuvuse käsitlust.

2. Näiteid konkreetsetest it rakendamise küsimustest, mis vajavad majanduslikku analüüsi ja otsustamist

◦  Vabavara või kommertstarkvara   Kas ettevõte peaks kasutama Linux või Windows operatsioonisüsteemi? Kas kasutada Microsoft Office või OpenOffice kontoritarkvara?

◦  Ühiskasutusega või individuaalsete IT seadmete ostmine   Kas osta osakonnale üks ühine võimas printer või igale töötajale eraldi väiksem?  Vrdl. Tallinna Linnavalitsuse laseriost

◦  Viimase või varasema mudeli ostmine   Kas osta tipptasemel seade, mis on kallim, kuid säilub kasutamiskõlblikuna pikema aja jooksul, või odavam, kuid kiiremini vananev seade?

◦  IT eelarve küsimus   Kui palju ja milleks eraldada IT-le ja infosüsteemidele raha ettevõtte eelarves?

◦  IT arendusprojekti majanduslik põhjendamine   Kui IT projekti idee ei ole selline, mis on ettevõttele hädavajalik, siis kuidas näidata ettevõtte juhtkonnale, et projekti tasub teha?

◦  Info säilitamise küsimus   Ettevõttes on kogunenud hulk vanade projektide dokumente ja elektroonilisi andmeid. Kas neid hoida või mitte?

◦  Mitmed info turvalisuse alased otsustused   Kas ettevõttes oleks vaja paremat varukoopiate tegemise süsteemi?

◦  IT toodete või teenuste pakkumiste vahel valimine   Ettevõtte veebilahenduse tegemiseks on kontakti võetud mitme IT firmaga. Kuidas nende pakkumiste vahel valida?

◦  Kasutatavate tarkvararakenduste kulu jagamine kasutajate vahel   Ettevõttesse osteti miljon krooni maksev IT süsteem, mida kasutavad kaks osakonda. Osakonnad on iseseisva eelarvega ning peavad peavad oma kasumlikkuse üle ise arvestust. Kuidas jagada IT süsteemi ostmise kulu osakondade vahel?

3. Peamised majandusliku mõtlemise mõisted

3.1. Majanduslikku laadi tegevus on olemuslikult seotud vajadusega kasutada piiratud ressurs­se efektiivselt. (Kui ressursse oleks piiramatult käes, siis ei oleks vajadust majandusliku mõt­le­mi­se järele). Piiratud mahuga ressurssideks võivad olla erinevad asjad: raha, aeg, info, ruum, inimesed, konkreetsed materjalid või seadmed.   The concept of economic activity as a process of choosing among scarce resources.

Näiteks: Organisatsiooni eelarves on eraldatud IT kulutusteks teatud summa. Kuidas seda kulutada?

 3.2. Piiratud ressursside kasutamine eeldab alati valikute tegemist. Kuhu, milliseks otstarbeks ja millises kombinatsioonis ressursid suuname? Majanduslikku mõtlemist võib käsitada valikute tegemist erinevate ressursikasutusviiside vahel.   Economic activity as decision making.

Näiteks: Kas osta kallim LCD kuvar või odavam CRT kuvar? (Aktuaalne küsimus paar aastat tagasi?)

3.3. Tööjaotuse mõiste.   Keerukas tegevus nõuab spetsialiseerumist. Arendusprojektis ja ka igapäevastes tööprotsessides töötavad koos erinevad spetsialistid, kes võivad kuuluda erinevatesse firmadesse. Nende spetsialistide koostööd on vaja organiseerida.   The concept of division of labor.

Näiteks: Milliseid spetsialiste organisatsiooni IT meeskonda on vaja? Kas tuleks luua oma IT osakond või osta IT teenus sisse?

3.4. Kapitali ja investeeringute mõisted. Tööprotsessis on vaja seadmeid, varusid, töötajaid on vaja välja koolitada; müügiprotsess võtab aega. Äriprotsessi loomine nõuab raha väljakäimist (investeerimist); see teenib tagasi teatud aja (tasuvusaja) jooksul.   The concepts of capital and investment

Näiteks: Infosüsteemide ehitamist vaadeldakse firmades sageli kui kulu (vältimatut, jooksvat tegevuskulu või üldkulu). Miljoneid kroone maksva süsteemi korral on siiski selge, et süsteemi peaks käsitama investeeringuna. Tegelike ehituskulude ja omahinna info kogumine võib ehitusfirmas olla vaevaline ja kulukas protsess (nõuab spetsiaalse infosüsteemi loomist). Kogutud info teenib tagasi alles järgmistes projektides.

3.5. Konkurentsivõistluse ja konkurentsieelise mõisted. Turumajanduse süsteemis jäävad püsima need ettevõtted, kes on suutnud omandada või luua endale teiste ees mõnda liiki eelise.   The concept of competition and competitive advantage.

Näiteks: Tooteinfot paremini internetis levitav firma suudab haarata laiema klientide ringi.

3.6. Majandusliku ja tehnoloogilise arengu mõiste. Tehnoloogia ei püsi paigal. Pidevalt ilmub uusi tooteparendusi, uusi tehnoloogiaid ja nende rakendusi. Ettevõte peab tehnoloogia arenguga kaasas käima. Paljudel aladel on turuosa võitmiseks ettevõttel vaja olla tehnoloogia arendaja rollis.   The concept of growth and development.  

Näiteks: Praktiliselt iga ettevõte vajab suuremat või väiksemat kohalolekut veebis.

3.7. Riski mõiste. Tehnoloogia arengu ja konkurentsi protsessid ei ole täielikult ennustatavad. Ettevõte peab võtma riske, samas peab üritama riske kontrolli all hoida. Teatud mõttes paradoksina ei ole kitsalt määratletud majandusliku kasu eesmärgiks seadmine mitte alati parim tee. Konkurentsieelise võib mõnel juhul anda ka teistele turul osalejatele vastupidine käitumine.

4. Ökonoomiline mõtlemine tarkvaraarenduses

Ökonoomika elemente sisaldavad otsustusprobleemid on arvutustehnikas ja infosüsteemides päris sagedased. Programmeerimisel ja tarkvarasüsteemi projekteerimisel tuleb ju pidevalt tegelda mitmesuguste ressursside halduse ja optimeerimise küsimustega.

Näiteks:

◦  Kuidas jagada arvuti kõvaketas optimaalselt kaheks loogiliseks kettaseadmeks (eraldades ühe loodud seadmetest programmidele, teise andmefailidele.)

◦  Kuidas valida arvutile optimaalne mäluseadmete kogum (kiiremad mälutehnoloogiad on üld­juhul kallimad ja seetõttu piiratuma mahuga.)

◦  Kas ja millised tarkvarasüsteemi funktsioonid realiseerida (esimeses järjekorras).

◦  Millist andmestruktuuri objekti sisemiseks realisatsiooniks valida (näiteks kas massiiv real­iseerida nimistu, tabel või hoopis B-puu abil).

5. Ökonoomiliste probleemide lahendamise tüüpskeeme

5.1.  Alternatiivide võrdlustabel   Üks elementaarsemaid – kuid kasulikumaid meetodeid.

Kriteerium	Pakkumine A	Pakkumine B	Pakkumine C

Kuidas erinevaid kriteeriume ühitada? Punktisüsteemi abil.

Näide: Riigihangete protseduuris kasutatav väärtuspunktide meetod. (Vt. täpsemalt Riigihangete seadusest).

5.2.  kulude-tulude analüüs   Kulude ja tulude süstemaatiline analüüs ja võrdlus erinevate lahendusvariantide vahel (cost-benefit analysis).

Tüüpilisteks, loogilisteks sammudeks on:

1) Lahenduste kuluelementide süstemaatiline identifitseerimine.

2) Erinevate lahendusvariantide kogukulude leidmine ja võrdlus.

3) Lahendusvariantide tulu (suhtelise kasulikkuse) mõõtmine või hindamine.

4) Otsuse tegemine võrdluse alusel.

5.3. Majandusliku eksperthinnangu ostmine asjatundjalt

Kulude-tulude analüüsi on suhteliselt lihtne teha väikese kulu- ja tuluparameetrite arvuga juhul. Keerukate tehnoloogiliste lahenduste võrdlemine ei ole siiski lihtne. Kuluelemente võib olla palju, asja mitte tundval otsustajal on raske kõiki neid näha. Kulude ja tulude suuruse hindamine võib nõuda teadmisi, kogemusinfot, andmeid varasematest projektidest.

Hinnangu asemel võib osta hindamise metoodika ja seda ise rakendada. Mitmesuguseid IT kulude ja tulude hindamise skeeme võib leida IT ajakirjandusest, nt:

- ajakiri Baseline Magazine, http://www.baselinemag.com/

- ajakiri Information Economics, väljaandja Butler Group.

5.4. Elutsükli maksumuse analüüs

Näide. Millist andmebaasisüsteemi suure süsteemi platvormiks valida – Microsoft, Oracle, IBM või midagi muud?

Asja omamise kulu (cost of ownership).

Toote või süsteemi kogu kasutusaja kogukulu (total cost of ownership (TCO)).

5.5. Stsenaariumite analüüs

Püütakse leida tõenäolised või võimalikud sündmuste arenemise teed (stsenaariumid). Neid analüüsitakse ja võrreldakse.

6. Intellektuaalkapital

(intellectual capital) Coca-Cola korporatsi­oo­ni füü­si­lis­te varade (kon­tori- ja tehasehooned jms) väärtus moo­dustab ainult 10% ettevõtte koguväärtusest (bör­si­et­te­võt­te puhul on selleks aktsiapaki turu­hind). Üle­­jäänud 90% väär­tu­sest annavad Coca-Co­la bränd, kät­tevõidetud turupositsioon—ning ka et­te­võttes loo­dud süsteemid, sh infosüsteemid. In­fo­süs­teemid on fir­ma va­ra­de üheks liigiks. Vastandina tra­dit­si­oo­ni­li­sele finantskapitalile, mis hõlmab et­te­võtte kõik ra­ha­lised ning füüsilised varad, haarab intel­lek­tu­aal­ne kapital kõiki ettevõtte “näh­ta­ma­tuid” varasid. In­tel­lektuaalset kapitali võib jagada inim­kapitaliks (töö­ta­ja­te kompetentsid, nende töös­se­suhtumine ning intellektuaalne agiilsus (ärksus)) ning struk­tuur­ka­pi­ta­liks (and­me­baa­sid, orga­ni­sat­si­oo­ni struk­tuur, töö­meetodite ja protsesside kir­jel­du­sed, in­tel­lek­tu­aalne omand). Struktuurkapital on intel­lek­tu­aal­ne omand, mis jääb ettevõttesse, kui töötajad on ko­ju läi­nud.



Kapital võib vahetada vormi. Ühte liiki kapital aitab kas­vatada teist liiki ka­pi­tali. Infosüsteemi loomiseks ku­lutab ettevõte inimkapitali ning fi­nants­ka­pi­tali; töö­tav süsteem aitab suurendada finantskapitali.

Probleemid/harjutused

1.  Miks on arvuti ostmine raske? Erista mõju avaldavad aspektid.

2.  Vii läbi ühe IT kasutamisega seotud otsustusprobleemi süstemaatiline analüüs. Sõnasta otsustusprobleem, vali meetod, millega probleemi uurida; rakenda valitud meetodit; esita leitud soovitus.

3. Tudeng oli magistritöö jaoks läbi vii­nud küsitluse. Küsimuste vastused olid kodeeritud 1..5 skaalal. Kokku oli kogutud andmekogum (maatriks) suurusega 40 x 15.

- Selle andmekogumi oli tudeng käsitsi sisestanud Word'i dokumenti, moodustades seal tabeli. Tabeli raamistiku moodustas ta joonistustööriistade abil. Numbrite eraldamiseks kasutas tühikuid.

- Sellisel tabelil oli aga üks puudus—numbreid ei saanud täpselt veergudesse joondada. Tühikute lisamine ja kustutamine ei aidanud kerning'u tõttu. Täpne joondamine oli aga väga oluline, sest tu­deng oli veendunud, et nihkes andmetega tabeliga on tal hea hinde saamine välistatud. (Arvud olid tõesti nihkes, ning neid käsitsi korda seada osutus võimatuks.)

- Mida sellises olukorras teha?

- Kõige ilmsem võimalus on: (1) viia andmed Excel'isse—mis on suhteliselt tülikas, arvestades, et tühikute arv andmeelementide vahel oli kõikuv. Põhimõtteliselt on võimalikud ka alterna­tiiv­sed teisendada: (2) moodustada tabel Word'is endas ning kanda andmed sinna tabelisse; (3) joondada andmed Word'is, kasutades Tab ja Tab Stop vahendeid.

- Tavaline kasutaja valiks kindlasti Excel'i variandi, arvestades ka seda, et andmeid on vaja töödelda—arvutada statistilised parameetrid. Kuid see tudeng oli nõutavad arvutused juba käsitsi kalku­laatoriga teinud. Teiseks oli tudengil väga piiratud kogemus Excel'iga, mis oli ka põhjuseks Word'i valimisel.

- Kuidas leida ratsionaalne tegutsemistee?

Kirjandus

Henderson, B. Charlene et al. (2010) The Relevance of Information Technology Expenditures. Journal of Information Systems. 24, 2, 39-77.
Alter, S. (2002) Selecting systems to invest in. Information Systems, 453-457.

Ross J.W., Beath C.M. Beyond the Business Case: New Approaches to IT Investment. Sloan Manag. Rev., Winter 2002, 51-59. – IT investeeringute põhjendamisest.

Irani Z., Love P. (2001) The Propagation of Technology Management Taxonomies for Evaluating Investments in Information Systems. J. Manag. Information Systems, 161-177. – Meetod IT tulude ja kulude arvestamiseks.

Bannister, F. (2001) Dismantling the Silos: Extracting New Value from IT Investments in Public Administration. Information Systems Journal, 11, 65-84 -- Heal tasemel käsitlus IT investeeringute tasuvuse arvestuse raskustest avalikus sektoris.

Bannister, F., McCabe, P., & Remenyi, D. (2001). How much did we really pay for that? The awkward problem of information technology costs. The Electronic Journal of Information Systems Evaluation, 5(1), http://www.ejise.com – Heal tasemel artikkel IT tegelike kulude hindamisest.

Gerlach J., a.o. 2002. Determining the Cost of IT Services. Comm. ACM, September, 61-67. – IT teenuste maksumuse määramisest.

Lillrank P, Holopainen S, Paavola T. Catching Intangible IT Benefits. www.iteva.rug.nl/ejise/vol4 -- IT rahas väljendamatutest kasudest.

Schrage, M. (1997) Real Problem with Computers. Harvard Business Review, 178-188.

Huang K. 1999. Capitalizing on Intellectual Assets. IBM Syst. J.,  4, 570-583. – IBM'i käsitlus infovaradest; teadmuse juhtimine.