LOENG 2 | Infosüsteemide üldised omadused ja tüpoloogia
Eesmärk
Teaduses kasutatava, teaduse poolt loodava süstemaatilise teadmise (ehk vähemtarvitatavama sõnaga – teadmus) esitamiseks on välja kujunenud kindlad vormid: seaduspärasused, seadused, teooriad, hüpoteesid, tüpoloogiad. Füüsikast tunneme mitmesuguseid füüsikalisi seadusi (loodusseadusi). Seaduspärasused on tihti ühendatud terviklikeks teooriateks. Klassifikatsioonid (liigitused) on laialdaselt kasutusel zooloogias ja paljudes teistes teadustes. Seaduspärasusi, teooriaid ja tüpoloogiaid kasutatakse ka kõigis humanitaarteadustes.
Meie eesmärk on omandada süstemaatilised teadmised infosüsteemide kohta. Selle tõttu püstitame küsimuse: millised seaduspärasused ja võimalik, et – teooriad – kehtivad infosüsteemide kohta? Teiseks, kuna massiliste nähtuste uurimisel on üheks kõige loomulikumaks ja tulemuslikumaks meetodiks objektide liigitamine, küsime: millised infosüsteemide liigid esinevad praktikas?
Nendele kahele küsimusele vastuste leidmine on käesoleva loengu eesmärgiks.
Sisukord
→ Teoreetilise teadmise iseloomustus → Vaja on mõistete süsteemi → Infosüsteemi mõiste: laiemas või kitsamas tähenduses? → Infosüsteemid on süsteemsed lahendused → Süsteemse lahenduse olemus ja tunnused → Tehnologiseeritus → Infosüsteemid on sotsiaalsed süsteemid → Infotehnoloogiline maastik → Süsteemide tüpoloogiast → Infosüsteemide populatsioon → Süsteem on sageli osa suuremast süsteemist → Lokaalse optimumi oht → Infosüsteemid rollid tööprotsessi suhtes → Süsteemitüüpide spetsiifika → Joobnud ahv → Tunnetuse Otsetee? Kirjandus
1. Teoreetilise teadmise iseloomustus
Seaduspärasus on seos nähtuste või objektide vahel. Seaduspärasus kehtib teatud objektide klassi jaoks. Erilist huvi pakuvad seaduspärasused, mis on üldised – mis kehtivad laia nähtuste (või objektide) hulga kohta. Infosüsteemide kohta otsime seetõttu eriti sellist teadmist, mis on laia kasutusalaga. Konkreetsete tehnoloogiate konkreetne rakendamine üksikus infosüsteemis on loomulikult väga oluline. Süsteemid tuleb käima panna ja selleks on vaja konkreetset arendustööd. Iga infosüsteem on mingis mõttes ainulaadne, unikaalne. Kuid selle kõrval on infosüsteemides ka päris palju ühiseid jooni. Tänu nendele ühisjoontele on võimalik oskusteabe kogumine ja rakendamine teiste süsteemide väljatöötamisel.
Tuleb siiski nentida, et teoreetilist, süstematiseeritud, laia kasutusalaga teavet infosüsteemide kohta leida ei ole kerge. Miks? Nimetada võib mitu põhjust (nimekiri ei ole ilmselt täielik):
– infosüsteemide kohta käiv teave ei ole standardiseeritud. Võrdleme olukorda programmeerimiskeelte alal – keeltes kasutatav terminoloogia ja kasutatavad konstruktsioonid on reglementeeritud. Infosüsteemide vallas seevastu ei ole isegi infosüsteemi mõiste tähenduses täpselt kokku lepitud.
– infosüsteemide tehnoloogiline baas on pidevalt arenenud. Praktika näitab, et infosüsteemide teooria peaks olema võimalikult sõltumatu konkreetsetest tehnoloogiatest. Tehnoloogiad vahetuvad kogu aeg, infokäitluse ja –süsteemide teooria aga peaks vastu pidama aastakümneid.
2. Vaja on mõistete süsteemi
Teoreetilise teadmuse aluseks on mõistete süsteem. Mõisted peavad olema loogilises seoses. Üks mõiste peab tuginema teis(t)ele. Nii saame järk-järgult teooria või vähemalt süstematiseeritud teadmise üles ehitada. Loengus 1 (Infokäitluse eesmärgid) liikusime piki ühte võimalikku loogilist mõisterada. Alustasime päris algusest – mõistest infokäitlus ja eesmärkidest, mida infokäitlusele organisatsioonis seatakse.
Selline liikumine on kasulik, sest nii saame teadmisi süstematiseerida. Probleemiks on siiski see, et mõistete süsteemi võib üles ehitada mitmeti. Ühtselt kasutatavat ja stabiilset teooriat on infokäitluse kohta seetõttu praktiliselt võimatu luua. Kuid sellest ei tulene, et peaksime infosüsteemide teoreetilisest käsitlemist üldse loobuma. Laialt rakendatavate teadmiste kogum, kasvõi juba mõistete süsteem, kuigi mittetäielik ja mõnedes osades võib-olla vaieldav, omab praktikas suurt väärtust.
Vaatleme järgnevalt infosüsteemide mõningaid kõige üldisemaid omadusi – süsteemsus, tehnoloogiatele tuginevus, efektiivsus. Nende omaduste kaudu infosüsteemi olemasolu (või puudumine) sageli ka määratletakse.
3. Infosüsteemi mõiste: laiemas või kitsamas tähenduses?
Infosüsteemi on mõistetud ja mõistetakse mitut moodi. See on keerukas nähtus, mida võib ja ilmselt peabki vaatlema mitme vaatenurga alt. Ei ole põhjust pidada ühte vaatenurka paremaks teisest. Vaatenurki võiks pigem julgemini vahetada, vastavalt sellele, mida tahame teha ning kellega käib jutt.
Siiski tundub, et enamus praktikas levinud käsitlusi ei ole parimad võimalikest, seda kahel põhjusel:
° Info ja selle käitluse liiga kitsas mõistmine. Organisatsioonis oluline info ei piirdu ainult andmebaasitabelites, failides, dokumentides struktuurselt salvestatuga.
° Süsteemi liiga lai mõistmine. Süsteemiks ei peaks lugema mitte igasugust tarkvarakompleksi. Süsteemi olemasolu määravaks kriteeriumiks tuleks võtta toimivus, süsteemse, sünergilise efekti esinemine.
4. Infosüsteemid on süsteemsed lahendused
Infosüsteemi on otstarbekas määratleda kui süsteemset tehnoloogilist lahendust organisatsiooni infokäitlusprobleemile (või probleemidele).
Süsteemse käsitluse mõistestu peaks igale süsteemiarendajale hästi tuttav olema.
5. Süsteemse lahenduse olemus ja tunnused
Mis on süsteemi mõistes kõige olulisem? Mida mõtleme, kui ütleme, et kellegi tegevuses on tunda (või näha) süsteemi?
Süsteemi iseloomustab tulemuslikkus, efektiivsus Ilmselt seda, et tegevus on tulemuslik ja samal ajal ökonoomne, elemendid töötavad hästi kokku. Üldise süsteemiteooria (General Systems Theory) kohaselt koosneb kogu maailm süsteemidest. Kuid meie käsitus süsteemist on kitsam. Süsteem ei ole mitte igasugune elementidest kuidagimoodi-kokku-pandud moodustis. Süsteem on ökonoomne, oma eesmärkide saavutamisel tulemuslik, hoolikalt valitud ja tasakaalustatult konfigureeritud elementide terviklik struktuur.
Süsteemi iseloomustab sünergia Eesmärki omava, efektiivse süsteemi juures on vahest kõige olulisem nn süsteemne sünergia ehk sünergiline efekt (sünergia—võimenduv koostoime.) Süsteemi koguefekt on suurem kui elementide efektide summa. Tervik on suurem kui osade summa. Või teistpidi, süsteem saavutab sama tulemuse ökonoomsemalt, kui elemendid eraldi.
Laused nagu "meil on küll süsteem, aga see ei toimi (ei kasutata, vms)" näitavad, et mõiste kasutus on lubamatult lai. Kui organisatsioonis on süsteem, aga süsteemi kasutata või see ei toimi, kas siis süsteem ikkagi on? Veidi teravamalt ilmneb selline probleem kvaliteedisüsteemide puhul. Ettevõttel võib olla sertifitseeritud ISO kvaliteedisüsteem—paberites, töötajad kinnitavad—nii nagu neile on õpetatud—jah, meil on kvaliteedisüsteem. Kuid mõnes ettevõttes ei suuda praktiliselt keegi seda süsteemi demonstreerida, selgitada, mida süsteem annab, mida süsteem üldse tähendab ja kuidas ta toimib.
Süsteem = Elemendid + Seosed
Süsteem = Eesmärgid + Koostoimimine (Sünergia)
Need kaks käsitust süsteemist tuleks ühitada—süsteem on nii elemendid, seosed kui ka eesmärgid ja sünergiline koostoime efekt.
Eesti keeles võib süsteemse käsitlusega tutvuda Peeter Lorentsi ja Uno Mereste originaalsete raamatute abil. Soovitan ka Zwassi veebist kättesaadavat eriti infosüsteemidele suunatud esitust. Peeter Lorents, Süsteemse käsitluse alused. EBS Print 2001. Zwass, V. (1992) Systems Concepts. in: Management Information Systems, W. C. Brown Publishers, 382-409.
6. Tehnologiseeritus
Infosüsteemina võib vaadelda ja infosüsteemiks võib nimetada praktiliselt igasugust süsteemi, milles toimub info töötlemine ehk käitlemine. Ainult paberdokumente või suulist kommunikatsiooni kasutavad süsteemid on samuti vaadeldavad infosüsteemidena. Selliste süsteemide osakaal väheneb siiski kiiresti. Praktiliselt igas inimeste tegevuse valdkonnas toimub vähemalt osa infokäitlusest digitaalsete infotehnoloogiate abil. Tehnoloogiate, peamiselt uute infotehnoloogiate kasutamine on infosüsteemide üks peamisi tunnusjooni. Infosüsteemi praktiliselt vältimatuteks komponentideks tänapäeval on arvutid ja sideseadmed.
7. Infosüsteemid on sotsiaalsed süsteemid
Kuid infosüsteem ei koosne ka ainult arvutitest. (Võimalikud on arvutisüsteemid, mis suhtlevad ainult teiste arvutisüsteemidega ja looduskeskkonnaga, kuid ei oma otsest kontakti inimestega. Näiteks sisseehitatud süsteemid, sidevõrkudes toimivad ruuterid. Nende puhul on infosüsteemi mõiste kasutamine suhteline). Inimene on infosüsteemides tähtis element – kasutaja, arendaja, omaniku rollides.
Nn inimteguri olemasolu tõttu ei saa infosüsteeme teha ainult tehnoloogia seaduspärasusi rakendades. Süsteeme kasutavad inimesed, kes lähtuvad sotsiaalsetest (kultuurilistest) normidest. Heaks näiteks on suhteliselt uus infosüsteemide tüüp – sotsiaalsed (info)süsteemid, nt suhtlusportaalid jms.
8. infotehnoloogiline maastik
Infosüsteemid paiknevad organisatsioonilises kontekstis. Mida see tähendab? Infosüsteemil on alati omanik. Tavaliselt on omanikuks ettevõte või organisatsioon (riigiasutus, mittetulundusühing jne). Infosüsteemideks võib kindlasti nimetada ka eraisikute poolt hallatavaid veebilogisid, kodulehekülgi jms. Kuid IT-sektori käibes ja IT-spetsialistide tööhõibe seisukohalt on siiski valdav ettevõtete ja organisatsioonide infosüsteemide teenindamine (arendus- ja hooldusteenused). Selle tõttu keskendume ettevõtete ja organisatsioonide infosüsteemidele.
Ettevõttes on tavaliselt mitmeid infosüsteeme (väikeettevõttes – kaks-kolm, suures ettevõttes – võib olla sadu süsteeme), mis on liidestatud nii üksteisega kui ka ettevõtteväliste süsteemidega. Nii kujuneb süsteemide keerukas kooslus, võrgustik.
9. Süsteemide tüpoloogiast
Miks on mõtet kõnelda infosüsteemide tüüpidest? Vaadeldes praktikas kasutatavaid süsteeme, näeme, et need võivad olla väga erinevad. Teadlast huvitab objektide võrdlemine ja liigitamine iseenesest. Praktikut huvitavad eelkõige küsimused: Kas meie ettevõttes on IT rakendatud õigesti? Kas meil on loodud kõik vajalikud süsteemid? Kas need süsteemid on üles ehitatud otstarbekohaselt ja toimivad efektiivselt?
Infosüsteemide tüpoloogia aitab nendele küsimustele vastata. 1970-ndatest alates on koostatud mitmeid infosüsteemide tüpoloogiaid, kuid tänapäevaks võib neid lugeda vananenuks, sest ilmunud on mitmeid uusi süsteemitüüpe.
Kui siis seisame kas uue süsteemi tegemise ees või üritame tõhustada olemasolevat infosüsteemi, peaksime endalt küsima: Mis tüüpi süsteemiga on tegemist?
Erinevad süsteemitüübid võivad arenduse seisukohalt tähendada täiesti erinevaid tingimusi. Näiteks—millisena on mõeldud kasutamine—kas kohustuslik või vabatahtlik? Avaliku sektori mõne keskse registersüsteemis ei teki kasutajate saamisega ilmselt probleeme. Kuid infosüsteeme tehakse üha rohkem, kas kõigile neile jätkub ka kasutajaid? Organisatsiooni siseste infosüsteemide juures on üheks olulisemaks küsimuseks: kuidas saada töötajad loodud vahendeid kasutama. Administratiivsed sunnimeetmed on mõnel juhul vältimatud, kuid kes nendele nii väga tugineda tahaks?
10. Infosüsteemide populatsioon
Väga oluline on vaadata infosüsteemi ka teiste infosüsteemide kontekstis. Piirdun siin ainult esimeste huvipakkuvate küsimustega. Kahjuks ei suuda paljud ettevõtted nendele küsimustele rahuldavaid vastuseid anda! Kas ettevõttes on mitu infosüsteemi? Millal süsteemid on tekkinud? Millises elufaasis on süsteem? Millise arendusfilosoofia alusel süsteeme arendatakse? Kui pikk on infosüsteemi keskmine eluiga? Kas süsteeme vahetatakse sageli uute vastu välja? Kuidas süsteemid arenevad? Kas ettevõtte infosüsteemide kooslus on optimaalne? Kas kõik olulised tegevusalad on infosüsteemidega toetatud? Kas mõni oluline infosüsteem on puudu? Miks? Millises järjekorras infosüsteeme arendatakse? Kas oleks otstarbekas omada mitme väiksema süsteemi asemel üht suurt, integreeritud infosüsteemi? Milline on organisatsiooni (majandusharu, riigi) infosüsteemide maastik?11. Süsteem on sageli osa suuremast süsteemist
Infosüsteemide maastikusse kontseptuaalse selguse toomisel tundub produktiivne olevat nn "süsteemide süsteemi" (system of systems) ideoloogia. Infosüsteemi võib olla lihtsam uurida koos teiste ettevõtte infosüsteemidega.
12. Lokaalse optimumi oht
Lokaalse optimeerimise oht on infosüsteemide juures päris suur. Suhteliselt lihtne on teha süsteemne, tõhus lahendus ühe, kindlalt piiritletud tööprotsessi või lõigu jaoks. Ettevõtte kui terviku tasandil avalduvad vahest ühed ebameeldivamad infosüsteemide probleemid mitte niivõrd üksikutes süsteemides eraldi, vaid:
° infosüsteemide integreerimise probleemidena
° töötluses, mida oleks saanud vältida; nt süsteemi A väljund on sisendiks süsteemile B; kümme korda odavam oleks olnud seada A väljund selliseks, nagu B vajab; selle asemel tuli programmeerida süsteemis B suures mahus—et töödelda sissetulnud info vajalikule kujule
° funktsioonide dubleerimises
° andmete ülekandmise ja teisenduste probleemides infosüsteemide väljavahetamisel ja uute lisamisel.
Seonduvaks teemaks on infosüsteemide kaardistamine.
13. INFOSÜSTEEMID ROLLID TÖÖPROTSESSI SUHTES
Infosüsteemi funktsioon (või roll) organisatsioonis võib olla laiem või kitsam. Tänapäeval me ei saa reeglina enam öelda, et infosüsteem lihtsalt pakub kasutajatele infot. (Siit ilmneb ka ainult infovajaduste analüüsile põhineva süsteemiarenduses nõrk koht.) Üks tuntud mudel eristab järgmisi infosüsteemi rolle toetatava tööprotsessi suhtes:
° Pakub infot—infosüsteem teostab arvutusi ning viib nõutud info infovajajateni.
° Toetab info jagamist—infosüsteem aitab korralda kommunikatsiooni inimeste vahel.
° Struktureerib tööprotsessi—infosüsteem mitte ei toeta (varem olemas olnud) tööprotsessi, vaid defineerib tööprotsessi.
° Koordineerib tööprotsesse—infosüsteem aitab optimeerida erinevate tööprotsesside toimimist tervikus (ERP süsteem on hoopis teine keerukustase kui eraldiseisev laoarvestusprogramm).
° Automatiseerib töö—infosüsteem asendab inimese töö.
° Integreerib tööprotsessid—infosüsteem muudab varem eraldiseisnud tööprotsessid üheks tervikuks, muutes sellega kogu organisatsiooni toimimise olemust.
Huvitavad on Riihimaa (2004) poolt Soome ettevõtete kasutatavate infosüsteeme uurimisel leidis kaks uut süsteemitüüpi:
° Reliktsüsteemid on vanad infosüsteemid, millest ettevõte ei ole suutnud loobuda ning mis takistavad uute tehnoloogiliste lahenduste ja süsteemide kasutuselevõtmist ettevõttes.1 Vananenud infosüsteem võib olla arengu piduriks ning on küsitav kas sellise süsteemi majanduslik väärtus on üldse positiivne.
° Teeseldud süsteemid (fake information systems). Vahel on ettevõte saanud riigi arendusfondidest grandi, loodud süsteem (prototüüp) aga ei ole kasutuskõlblik; või on ettevõte ise arendatud süsteemiga jõudnud teatud ummikusse, kuid probleeme endale tunnistada ei taheta.
14. Süsteemitüüpide spetsiifika
Igal infosüsteemide tüübil on oma spetsiifika. Vaatame näitena ühe süsteemi spetsiifika analüüsi. Elektroonilised foorumid on muutunud väga populaarseks. Sarnaste huvidega inimesed leiavad endale mitteärilisi internetifoorumeid, kus võib kohata oma huvialal hämmastavalt erudeeritud inimesi. Ettevõtted aga tahaksid kasutada foorumi (ja laiemalt elektroonilise koostöö) meediumit ettevõttesisese arendustöö, mentorluse jms tegemiseks. Virtuaalses organisatsioonis, kus inimesed ei satu enam füüsiliselt kokku, on ettevõttesisese foorumi tähtsus ja potentsiaal ilmselge. Mitmed firmad on kas selliseid e-foorumeid teinud või tegemas. Inglisekeelne termin on Community of Practice —huvigrupp. Kuid e-foorumi tehnoloogia (tarkvara, nt Microsoft Sharepoint Services, Lotus collaboration tools, ERoom, jpt) on toimivas lahenduses ainult üks element. Tegelikult on organisatsioonisisese e-foorumi töölepanek päris tõsine projekt—muidugi kui me tahame seal teatud taset hoida ning saada ettevõtte jaoks reaalseid tulemusi foorumil toimuvast infovahetusest ja arendusest. Nende foorumitega on omajagu probleeme. Lühidalt öeldes—kõige suuremad ohud on vast selles, et asi ei lähe üldse käima; või asi vajub tasapisi ära.
◦ Infokäitluse erisusi mitmesugustes majandusharudes: ehitus, meditsiin, jt.
◦ Näide aktuaalsest, keerukast infosüsteemide liigist: elektrooniline haiguslugu (Electronic Medical Record EMR). Mitmesugused probleemid elektroonilise haigusloo süsteemide juurutamisel.
◦ Infosüsteemide maksumuse suurusjärk. Süsteemiarenduse strateegia sõltuvus organisatsiooni või riigi suurusest.
15. Joobnud ahv
“India filosoof Vivekananda võrdleb inimese harilikku teadvust "joobnud ahviga". Teadvuses järgneb üks juhuslik mõte teisele, mõeldes näljale, minevikule, olevikule, tulevikule, kavandades mõnda tegevust — pidevalt ühelt mõttelt teisele.
Aarma, G. (1999) Jooga. Mandala: Pärnu, lk 177 jj.
"Postimehe varasemast värvikirevam ja atraktiivsem esikülg, [..] märgib ühte silmanähtavamat arengut meedia pidevas muutumises.
Selleks, et inimeste tähelepanu pälvida – ehk võidelda järjest nappivamate minutite eest igaühe ajaeelarves, mis kulub laste koolitamiseks, liisingute tasumiseks ja pensioniks raha kogudes –, tuleb inimestele võimalikult vastu tulla.
Nüüdisajal tähistab meedias meelepärast see, mis püüab pilku; mis on vaevata hõlmatav, lihtsalt mõistetav ja mõnusalt seeditav; mis erutab meeli ja kütab kirgi."
Pullerits, P. (2004) Värvikad vormid aitavad meedial hinges püsida. Postimees 29.12.04.
16. Tunnetuse Otsetee?
Kas infokäitlusele on alternatiivi? Kas kõik protsessid, kogu olev ja toimuv on informatsiooniline? Kas kõik toimub läbi info(esituse)? Kristlik seisukoht. Sõna (logos). Martin Heidegger. Kas olemine on infovaba?
Tihti on väidetud, et inimene on võimeline tajuma reaalsust vahetult. Jooga, zen ja sufism püüavad vahetut teadvust arendada. Teadvust, mis võtaks vastu kõik signaalid ja muljed, kõrvaldaks selektsiooniprotsessi, mudeli ehitamise ja normaalse kategooriasüsteemi. Vt: Aarma, G. (1999) Jooga. Mandala: Pärnu, lk 179.
KIRJANDUS
Anderson, P., Anderson, E. (2002) The New E-Commerce Intermediaries. Sloan Management Review, Summer, 53-62. – E-äri mudelid.
Brown, J., Hagel, J. (2003) Does IT Matter? Harvard Business Review, July, 109-112. – Kahe tuntud eksperdi vastus Carr'ile.
Carr, N. (2003) IT Doesn't Matter. Harvard Business Review, May, 41-49. – Palju diskussiooni tekitanud artikkel, mis väidab, et IT iseenesest ei anna enam ettevõttele konkurentsieelist.
Hagel, J., Singer, M. (1999) Unbundling the Corporation. Harvard Business Review. April-March/1999, 133-141. – Tuntud eksperdi (guru) huvitav artikkel firma struktuuri muutumisest IT leviku mõjul.
Hopwood, A. (2000) Strategy and Information: Time to Look Out. in: Dickson, T. (Ed.), Mastering Strategy. FT Management. – Rõhutab IT abil uute võimaluste leidmist.
Lumpkin, G., Dess, G. (2004) E-Business Strategies and Internet Business Models: How the Internet Adds Value. Organizational Dynamics, 33, 2, 161-173. – Interneti ärimudelid; väärtusloome internetis.
McAfee, A. (2004) Do You Have Too Much IT? MIT Sloan Management Review, Spring, 18-22. – Huvitav artikkel, mis kirjeldab ettevõtteid, kus on hästi hakkama saadud IT-d vähe rakendades.
McFarlan, F., McKenney, J., Pyburn, P. (1983) The information archipelago—plotting a course. Harvard Business Review, 145-156.
Meyer, M., Zack, M. (1996) The Design and Development of Information Products, Sloan Management Review, Spring, 43-59. – Infot tootva ettevõtte ärimudel.
Newell, S. et al (2003) Implementing enterprise resource planning and knowledge management systems in tandem: fostering efficiency and innovation complementarity. Information and Organization, 13, 25-52.
Porter, M. (2001) Strategy and The Internet. Harvard Business Review, March, 63-78. – Kas ja kuidas internet võib anda ettevõttele konkurentsieelise; klassikaline artikkel.
Porter, M., Millar, V. (1985) How information gives you competitive advantage. Harvard Business Review, July-August, 149-174. – Kuidas info võib anda ettevõttele konkurentsieelise; klassikaline artikkel.
Riihimaa, J. (2004) Taxonomy of information and communication technology system innovations adopted by small and medium sized enterprizes. Ph.D. Diss. University of Tampere.
Swanson, E. (1994) Information Systems Innovation Among Organizations. Management Science, 40, 9, 1069-1092. – Teooria sellest, kuidas ettevõtted IT-d kasutusele võtavad.
Venkatraman, N. (1994) IT-Enabled Business Transformation: From Automation to Business Scope Redefinition. Harvard Business Review, Winter/1994, 73-87. – Klassikaline artikkel; viis taset IT rakendamisel ettevõttes.
INFOSÜSTEEMIDE TÜÜBID - NÄITEID
Loengus vaatlesime lühidalt kahte liiki näiteid infosüsteemide tüüpidest. Ühelt poolt, infosüsteemide nn klassikaline (traditsiooniline) liigitus. Teiselt poolt, uued süsteemitüübid - need, mis on levinud alles suhteliselt hiljuti.
Klassikaline infosüsteemide liigitus kujunes välja juba 1960-70ndatel. Olulisemad on neli süsteemitüüpi:
1) transaktsioone töötlevad süsteemid - TRANSACTION PROCESSING SYSTEMS (TPS). Nendes süsteemides on fookus äritegevuses teostatavate toimingute ehk operatsioonide realiseerimine. Tüüpiliseks näiteks on panga tehingukeskkond (pangaoperatsioonide kesksüsteem).
2) juhtimise infosüsteemid - MANAGEMENT INFORMATION SYSTEMS (MIS). Nendes süsteemides oli tavaline mitmesuguste aruannete genereerimine kesktasandi juhtidele ja spetsialistidele.
3) otsusi toetavad süsteemid - DECISION SUPPORT SYSTEMS (DSS). Nendes süsteemides püüti luua infotuge mitmesuguste juhtimis- ja muude äritegevuses tehtavate otsuste tegijatele. Tihti üritati kasutada tehisintellekti tehnikaid.
4) tippjuhti infosüsteemid - EXECUTIVE SUPPORT SYSTEMS (EIS). Need süsteemid spetsialiseerusid tippjuhtide infovajaduste rahuldamisele. Tihti püüti tippjuhile huvi pakkuvat teavet esitada nn dashboard (mõõdikute paneeli) kontseptsiooni kasutades.
--
Klassikalisi infosüsteemitüüpe Eesti praktikas peaaegu ei kasutata. Kõneldakse kas üldiselt IT lahendustest või siis süsteemidest, lisades süsteemile kitsama määratluse (laoarvestussüsteem, õppeinfosüsteem). Kuid mõisted TPS, MIS, DSS ja EIS on siiski kasutusel akadeemilises kirjanduses ja teatud määral ka välismaises infosüsteemide praktikas.
UUEMATEST infosüsteemide tüüpidest vaatlesime kahte:
1) ettevõttesüsteemid ehk ERP-süsteemid - ENTERPRISE SYSTEMS ehk ENTERPRISE RESOURCE PLANNING SYSTEMS (ERP). Need on terviklahendused - süsteemid, mis katavad suure osa, võimalik, et praktiliselt kogu ettevõtte infotöötlusvajadustest. Kasutatakse eriti ettevõtetes, mis tegelevad keeruka tootmisega, logistikaga, suuremahulise müügitegevusega.
2) sotsiaalsed infosüsteemid - SOCIAL INFORMATION SYSTEMS. Nendes süsteemides on nn mootoriks mitte niivõrd tarkvara, vaid süsteemi kasutajate (sotsiaalne) valmidus osaleda aktiivselt süsteemi sisu loomises (nn USER-CREATED CONTENT) ja süsteemi ülalhoidmises. Näiteks: YouTube, mitmesugused suhtlusportaalid, kogukonnasüsteemid.
Süsteemid ja ökosüsteemid
Internet on "arenev rahvusülene ökosüsteem"
Mis liiki infosüsteeme nendes veebides pakutavaga saab teha?
http://www.lackofapps.com/web
TestMarket.eu "Estonian technology stories"
Keel on hiidsüsteem. -- Mati Hint
Ülesande 2 juurde: ÄRINÕUETE MÄÄRATLEMINE
Näide: RIHA visuaalne lahendus
Ülesande 2 juurde: LÄHTEÜLESANNE
Näide. Isikuandmete töötlejate ja isikuandmete kaitse eest vastutavate isikute register, https://riha.eesti.ee/riha/main/inf/isikuandmete_tootlejate_ja_isikuandmete_kaitse_eest_vastutavate_isikute_register, jaotise 'Tehniline kirjeldus', AKI_registri_l2hteylesanne.rtf.
Supersüsteemid?
Ülesande 2 juurde: FUNKTSIONAALSED NÕUDED ja MIITEFUNKTSIONAALSED NÕUDED
Näide. Riigi kinnisvararegister, https://riha.eesti.ee/riha/main/inf/riigi_kinnisvara_register, jaotis 'Tehniline kirjeldus', Analüüsidokument.
ANDMEKOGUDE KLASSIFIKATSIOON ja menetlemise regulatsioon (variant)
KOLMEKIHILINE ARHITEKTUUR: andmekogud, infosüsteemid, veebid
Hollandlased on sõnastanud ja oma infosüsteemis aluseks võtnud nn „Registrite teooria“: „Napoleon’s registration principles in present times: The Dutch System of Key Registers“, http://www.gsdi.org/gsdiconf/gsdi11/papers/pdf/101.pdf.
Euroopas peetakse riiklike registrite kasutuselevõtjaks Napoleoni (200 a tagasi). Registri tunnusteks loetakse:
1) seadusega asutatus (A key register must be established by law);
2) vigastest andmetest teatamise kohustus (Obligation to report errors or other irregularities);
3) kasutamise kohustus (Obligation to use);
4) vastutus registri andmete mittekasutamise eest (Liability);
5) läbipaistev rahastamismehhanism (Finance);
6) hästi määratletud sisu (Content well defined);
7) selged andmete jagamise protseduurid ja vormingud (Procedures and standards for data distribution);
8) kättesaadavus (Accessibility);
9) kvaliteeditagamine (Quality Assurance);
10) teiste registrite kohustus kohanduda muudatustega (Obliged involvement);
11) hallatud seosed teiste registritega (Relations between key registers);
12) selged vastutused registri arendamise ja haldamise üle (Control and responsibilities).
Lisa kommentaar