LOENG 2 | Infosüsteemide üldised omadused ja tüpoloogia

LOENG 2 | Infosüsteemide üldised omadused ja tüpoloogia

Eesmärk

Teaduses kasutatava, teaduse poolt loodava süstemaatilise teadmise (ehk vähemtarvitatavama sõnaga – teadmus) esitamiseks on välja kujunenud kindlad vormid: seaduspärasused,  seadused, teooriad, hüpoteesid, tüpoloogiad. Füüsikast tunneme mitmesuguseid füüsikalisi seadusi (loodusseadusi). Seaduspärasused on tihti ühendatud terviklikeks teooriateks. Klassifikatsioonid (liigitused) on laialdaselt kasutusel zooloogias ja paljudes teistes teadustes. Seaduspärasusi, teooriaid ja tüpoloogiaid kasutatakse ka kõigis humanitaarteadustes.

Meie eesmärk on omandada süstemaatilised teadmised infosüsteemide kohta. Selle tõttu püstitame küsimuse: millised seaduspärasused ja võimalik, et – teooriad – kehtivad infosüsteemide kohta? Teiseks, kuna massiliste nähtuste uurimisel on üheks kõige loomulikumaks ja tulemuslikumaks meetodiks objektide liigitamine, küsime: millised infosüsteemide liigid esinevad praktikas?

Nendele kahele küsimusele vastuste leidmine on käesoleva loengu eesmärgiks.

Sisukord

→ Teoreetilise teadmise iseloomustus →  Vaja on mõistete süsteemi →  Infosüsteemi mõiste: laiemas või kitsamas tähenduses? →  Infosüsteemid on süsteemsed lahendused →  Süsteemse la­hen­du­se olemus ja tun­nu­sed →  Tehnologiseeritus →  Infosüsteemid on sotsiaalsed süsteemid →  Info­teh­no­loogiline maas­tik →  Süsteemide tüpoloogiast →  Infosüsteemide populatsioon →  Süsteem on sageli osa suuremast süsteemist →  Lokaalse optimumi oht  →  Infosüsteemid rollid tööprotsessi suhtes → Süsteemitüüpide spetsiifika →   Joobnud ahv →  Tunnetuse Otsetee?  Kirjandus

1.  Teoreetilise teadmise iseloomustus

Seaduspärasus on seos nähtuste või objektide vahel. Seaduspärasus kehtib teatud objektide klassi jaoks. Erilist huvi pakuvad seaduspärasused, mis on üldised – mis kehtivad laia nähtuste (või objektide) hulga kohta. Infosüsteemide kohta otsime seetõttu eriti sellist teadmist, mis on laia kasutusalaga. Konkreetsete tehnoloogiate konkreetne rakendamine üksikus infosüsteemis on loomulikult väga oluline. Süsteemid tuleb käima panna ja selleks on vaja konkreetset arendustööd. Iga infosüsteem on mingis mõttes ainulaadne, unikaalne. Kuid selle kõrval on infosüsteemides ka päris palju ühiseid jooni. Tänu nendele ühisjoontele on võimalik oskusteabe kogumine ja rakendamine teiste süsteemide väljatöötamisel.

Tuleb siiski nentida, et teoreetilist, süstematiseeritud, laia kasutusalaga teavet infosüsteemide kohta leida ei ole kerge. Miks? Nimetada võib mitu põhjust (nimekiri ei ole ilmselt täielik):

– infosüsteemide kohta käiv teave ei ole standardiseeritud. Võrdleme olukorda programmeerimiskeelte alal – keeltes kasutatav terminoloogia ja kasutatavad konstruktsioonid on reglementeeritud. Infosüsteemide vallas seevastu ei ole isegi infosüsteemi mõiste tähenduses täpselt kokku lepitud.

– infosüsteemide tehnoloogiline baas on pidevalt arenenud. Praktika näitab, et infosüsteemide teooria peaks olema võimalikult sõltumatu konkreetsetest tehnoloogiatest. Tehnoloogiad vahetuvad kogu aeg, infokäitluse ja –süsteemide teooria aga peaks vastu pidama aastakümneid.

2.  Vaja on mõistete süsteemi

Teoreetilise teadmuse aluseks on mõistete süsteem.  Mõisted peavad olema loogilises seoses. Üks mõiste peab tuginema teis(t)ele. Nii saame järk-järgult teooria või vähemalt süstematiseeritud teadmise üles ehitada. Loengus 1 (Infokäitluse eesmärgid) liikusime piki ühte võimalikku loogilist mõisterada. Alustasime päris algusest – mõistest infokäitlus ja eesmärkidest, mida infokäitlusele organisatsioonis seatakse.

Selline liikumine on kasulik, sest nii saame teadmisi süstematiseerida. Probleemiks on siiski see, et mõistete süsteemi võib üles ehitada mitmeti. Ühtselt kasutatavat ja stabiilset teooriat on infokäitluse kohta seetõttu praktiliselt võimatu luua. Kuid sellest ei tulene, et peaksime infosüsteemide teoreetilisest käsitlemist üldse loobuma. Laialt rakendatavate teadmiste kogum, kasvõi juba mõistete süsteem, kuigi mittetäielik ja mõnedes osades võib-olla vaieldav, omab praktikas suurt väärtust.

Vaatleme järgnevalt infosüsteemide mõningaid kõige üldisemaid omadusi – süsteemsus, tehnoloogiatele tuginevus, efektiivsus. Nende omaduste kaudu infosüsteemi olemasolu (või puudumine) sageli ka määratletakse.

3.  Infosüsteemi mõiste: laiemas või kitsamas tähenduses?

Infosüsteemi on mõistetud ja mõistetakse mi­tut moo­di. See on kee­ru­kas näh­tus, mi­da võib ja ilmselt peab­ki vaa­tlema mit­me vaate­nur­ga alt. Ei ole põh­just pi­da­da ühte vaate­nur­ka pare­maks tei­sest. Vaa­te­nurki võiks pigem jul­ge­mi­ni vahetada, vas­­tavalt sel­lele, mi­da taha­me teha ning kel­lega käib jutt.

Siiski tundub, et ena­mus praktikas levinud kä­sit­lusi ei ole parimad võimalikest, seda kahel põh­ju­sel:

° Info ja selle käitluse liiga kitsas mõistmine. Or­ga­ni­sat­si­oo­nis o­lu­line info ei piirdu ainult and­me­baasi­ta­belites, failides, do­ku­menti­des struk­tuur­selt sal­ves­ta­tu­ga.

° Süsteemi liiga lai mõistmine. Süs­tee­miks ei peaks lu­ge­ma mitte iga­su­gust tarkvara­komp­lek­si. Süs­tee­mi olemasolu määravaks kriteeriumiks tuleks võtta toi­mivus, süsteemse, sü­ner­gi­lise efek­ti esi­nemine.

4.  Infosüsteemid on süsteemsed lahendused

In­fo­süs­tee­mi on otstarbekas määratleda kui süs­teem­set teh­no­loo­gi­list lahendust organi­sat­si­ooni info­käit­lus­prob­lee­mi­le (või prob­lee­mi­de­le).

Süsteemse käsitluse mõis­testu peaks igale süs­tee­miarendajale hästi tuttav olema.

5.  Süsteemse la­hen­du­se olemus ja tun­nu­sed

Mis on süsteemi mõistes kõige olulisem? Mi­da mõt­le­me, kui ütleme, et kel­legi te­ge­vuses on tunda (või nä­ha) süs­teemi?

Süsteemi iseloomustab tulemuslikkus, efektiivsus    Ilm­selt seda, et tegevus on tule­mus­lik ja samal ajal öko­noom­ne, ele­men­did töö­ta­vad hästi kok­ku. Üldise süs­tee­mi­te­oo­ria (General Sys­t­ems Theory) kohaselt koosneb ko­gu maa­ilm süsteemidest. Kuid meie käsitus süs­tee­mist on kit­sam. Süs­teem ei ole mitte iga­sugune ele­men­ti­dest kui­da­gi­moodi-kok­ku-pan­dud moo­dus­tis. Süs­teem on öko­noom­ne, oma ees­mär­kide saa­vu­ta­mi­sel tu­le­mus­lik, hoolikalt valitud ja tasa­kaa­lus­tatult kon­fi­gu­ree­ri­tud ele­men­ti­de terviklik struk­tuur.

Süsteemi iseloomustab sünergia    Ees­märki oma­va, efek­tiivse süs­tee­mi juures on vahest kõige olu­lisem nn süs­teem­ne sü­ner­gia ehk sü­ner­gi­line efekt (sü­ner­gia—või­men­duv koos­toime.) Sü­s­tee­mi ko­gu­efekt on suu­rem kui ele­mentide efek­ti­de sum­ma. Ter­vik on suurem kui osade sum­ma. Või teist­pi­di, süs­teem saa­vu­tab sa­ma tu­le­mu­se öko­noom­se­malt, kui ele­men­did eral­di.

Laused nagu "meil on küll süs­teem, aga see ei toi­mi (ei kasutata, vms)" näi­ta­vad, et mõis­te kasutus on lubamatult lai. Kui organisatsioonis on süs­teem, aga süsteemi kasutata või see ei toimi, kas siis süsteem ikkagi on? Vei­di teravamalt ilmneb selline probleem kvaliteedisüsteemide pu­hul. Et­te­võt­tel võib olla sertifitseeritud ISO kvaliteedisüsteem—pabe­ri­tes, töö­ta­jad kin­nitavad—nii nagu neile on õpetatud—jah, meil on kva­li­tee­disüsteem. Kuid mõnes ette­võt­tes ei suuda praktiliselt keegi seda süs­teemi de­monst­ree­rida, selgitada, mida süsteem annab, mida süsteem üldse tähendab ja kui­das ta toimib.

            Süsteem = Elemendid + Seosed

            Süsteem = Eesmärgid + Koostoimimine (Sünergia)

Need kaks käsitust süsteemist tuleks ühitada—süsteem on nii elemendid, seosed kui ka eesmärgid ja sünergiline koostoime efekt.

Eesti keeles võib süsteemse käsitlusega tutvuda Peeter Lo­rent­si ja Uno Mereste ori­gi­naal­sete raamatute abil. Soovitan ka Zwassi veebist kättesaadavat eriti in­fo­süsteemidele suu­na­tud esitust. Peeter Lorents, Süsteemse käsitluse alused. EBS Print 2001. Zwass, V. (1992) Systems Concepts. in: Management Information Systems, W. C. Brown Publish­ers, 382-409.

6.  Tehnologiseeritus

Infosüsteemina võib vaadelda ja infosüsteemiks võib nimetada praktiliselt igasugust süsteemi, milles toimub info töötlemine ehk käitlemine. Ainult paberdokumente või suulist kommunikatsiooni kasutavad süsteemid on samuti vaadeldavad infosüsteemidena. Selliste süsteemide osakaal väheneb siiski kiiresti. Praktiliselt igas inimeste tegevuse valdkonnas toimub vähemalt osa infokäitlusest digitaalsete infotehnoloogiate abil. Tehnoloogiate, peamiselt uute infotehnoloogiate kasutamine on infosüsteemide üks peamisi tunnusjooni. Infosüsteemi praktiliselt vältimatuteks komponentideks tänapäeval on arvutid ja sideseadmed.

7.  Infosüsteemid on sotsiaalsed süsteemid

Kuid infosüsteem ei koosne ka ainult arvutitest. (Võimalikud on arvutisüsteemid, mis suhtlevad ainult teiste arvutisüsteemidega ja looduskeskkonnaga, kuid ei oma otsest kontakti inimestega. Näiteks sisseehitatud süsteemid, sidevõrkudes toimivad ruuterid. Nende puhul on infosüsteemi mõiste kasutamine suhteline). Inimene on infosüsteemides tähtis element – kasutaja, arendaja, omaniku rollides.

Nn inimteguri olemasolu tõttu ei saa infosüsteeme teha ainult tehnoloogia seaduspärasusi rakendades. Süsteeme kasutavad inimesed, kes lähtuvad sotsiaalsetest (kultuurilistest) normidest. Heaks näiteks on suhteliselt uus infosüsteemide tüüp – sotsiaalsed (info)süsteemid, nt suhtlusportaalid jms.

8.  info­teh­no­loogiline maas­tik

Infosüsteemid paiknevad organisatsioonilises kontekstis. Mida see tähendab? Infosüsteemil on alati omanik. Tavaliselt on omanikuks ettevõte või organisatsioon (riigiasutus, mittetulundusühing jne). Infosüsteemideks võib kindlasti nimetada ka eraisikute poolt hallatavaid veebilogisid, kodulehekülgi jms. Kuid IT-sektori käibes ja IT-spetsialistide tööhõibe seisukohalt on siiski valdav ettevõtete ja organisatsioonide infosüsteemide teenindamine (arendus- ja hooldusteenused). Selle tõttu keskendume ettevõtete ja organisatsioonide infosüsteemidele.

Ettevõttes on tavaliselt mitmeid infosüsteeme (väikeettevõttes – kaks-kolm, suures ettevõttes – võib olla sadu süsteeme), mis on liidestatud nii üksteisega kui ka ettevõtteväliste süsteemidega. Nii kujuneb süsteemide keerukas kooslus, võrgustik.

9.  Süsteemide tüpoloogiast

Miks on mõtet kõnelda infosüsteemide tüüpidest? Vaadeldes praktikas kasutatavaid süsteeme, näeme, et need võivad olla väga erinevad. Teadlast huvitab objektide võrdlemine ja liigitamine iseenesest. Praktikut huvitavad eelkõige küsimused: Kas meie ettevõttes on IT rakendatud õigesti? Kas meil on loodud kõik vajalikud süsteemid? Kas need süsteemid on üles ehitatud otstarbekohaselt ja toimivad efektiivselt?

Infosüsteemide tüpoloogia aitab nendele küsimustele vastata. 1970-ndatest alates on koostatud mitmeid infosüsteemide tüpoloogiaid, kuid tänapäevaks võib neid lugeda vananenuks, sest ilmunud on mitmeid uusi süsteemitüüpe.

Kui siis seisame kas uue süsteemi tegemise ees või üritame tõhustada ole­mas­olevat infosüsteemi, peaksime endalt küsima: Mis tüüpi süsteemiga on te­ge­mist?

Erinevad süsteemitüübid võivad arenduse seisukohalt tä­hen­da­da täiesti erinevaid tingimusi. Näiteks—millisena on mõeldud ka­su­ta­mi­ne—kas kohustuslik või vaba­tahtlik? Avaliku sektori mõne keskse re­gis­ter­süs­tee­mis ei teki kasutajate saamisega ilmselt probleeme. Kuid in­fo­süs­tee­me tehakse üha rohkem, kas kõigile neile jätkub ka kasutajaid? Or­ga­ni­sat­si­oo­ni siseste in­fosüsteemide juures on üheks olulisemaks küsi­mu­seks: kui­das saada töötajad loodud vahendeid ka­sutama. Administratiivsed sun­ni­meet­med on mõnel juhul vältimatud, kuid kes nendele nii väga tu­gi­ne­da ta­haks?

10.  Infosüsteemide populatsioon

Väga oluline on vaadata infosüsteemi ka teiste infosüsteemide kon­tekstis. Piir­dun siin ainult esimeste huvipakkuvate küsi­mus­tega. Kah­juks ei suuda paljud ettevõtted nen­de­le küsimustele ra­hul­da­vaid vastuseid anda! Kas et­te­võt­tes on mi­tu info­süs­tee­mi? Mil­lal süs­tee­mid on tek­ki­nud? Mil­lises elu­faa­sis on süs­teem? Mil­li­se aren­dus­filo­soo­fia alusel süs­teeme aren­da­tak­se? Kui pikk on info­süs­teemi kesk­mine elu­iga? Kas süs­tee­me vahe­ta­takse sa­ge­li uute vastu väl­ja? Kui­das süs­tee­mid arene­vad? Kas et­te­võtte info­süs­tee­mi­de koos­lus on opti­maal­ne? Kas kõik olulised te­ge­vus­alad on info­süs­tee­mi­de­ga toe­ta­tud? Kas mõni olu­line infosüsteem on puu­du? Miks? Mil­lises jär­je­kor­ras info­süs­teeme aren­da­tak­se? Kas oleks ots­tar­be­kas omada mit­me väik­se­ma süsteemi ase­mel üht suurt, integreeritud in­fo­süs­tee­mi? Mil­li­ne on orga­ni­sat­siooni (majan­dus­ha­ru, riigi) info­süs­tee­mi­de maas­tik?

11.  Süsteem on sageli osa suuremast süsteemist

In­fo­süs­teemide maas­ti­kus­se kont­septuaalse selguse too­mi­sel tundub produk­tiiv­ne ole­vat nn "süs­tee­mi­de süs­tee­mi" (system of systems) ideoloogia. Infosüsteemi võib ol­la liht­sam uu­ri­da koos teiste et­te­võt­te info­süs­tee­mi­dega.

12.  Lokaalse optimumi oht

Lo­kaal­se optimeerimise oht on info­süs­tee­mi­de juu­res päris suur. Suh­teliselt lihtne on teha süs­teem­ne, tõhus la­hendus ühe, kind­lalt piiritletud tööprotsessi või lõigu jaoks. Ette­võt­te kui ter­vi­ku ta­san­dil avalduvad vahest ühed eba­meel­di­vamad info­süs­tee­mide probleemid mit­te nii­võrd ük­sikutes süsteemides eral­di, vaid:

° info­süs­tee­mi­de in­teg­ree­ri­mi­se probleemidena

° töötluses, mi­da oleks saa­nud vältida; nt süs­teemi A väljund on sisendiks süs­tee­mi­le B; kümme kor­da oda­vam oleks ol­nud seada A väljund sel­li­seks, na­gu B vajab; sel­le asemel tuli prog­ram­mee­ri­da süs­tee­mis B suu­res ma­hus—et töö­del­da sis­se­tulnud info va­ja­li­kule kujule

° funkt­si­oo­nide dub­lee­ri­mi­ses

° and­me­te üle­kand­mi­se ja teisenduste prob­lee­mi­des in­fo­süs­tee­mide välja­va­he­ta­mi­sel ja uu­te li­sa­misel.

Seonduvaks teemaks on infosüsteemide kaardistamine.

13.  INFOSÜSTEEMID ROLLID TÖÖPROTSESSI SUHTES

In­fosüsteemi funktsioon (või roll) or­ga­ni­sat­sioonis võib olla laiem või kitsam. Tänapäe­val me ei saa reeglina enam öelda, et infosüsteem liht­salt pakub kasutajatele infot. (Siit ilm­neb ka ainult infovajaduste analüüsile põhineva süs­tee­mi­aren­du­ses nõrk koht.) Üks tuntud mudel eristab järgmisi in­fo­süs­tee­mi rolle toetatava tööprotsessi suhtes:

° Pakub infot—infosüsteem teostab arvutusi ning viib nõutud info info­va­ja­jateni.

° Toetab info jagamist—infosüsteem aitab korralda kommunikatsiooni ini­mes­te vahel.

° Struktureerib tööprotsessi—infosüsteem mitte ei toeta (varem olemas ol­nud) tööprotsessi, vaid defineerib tööprotsessi.

° Koordineerib tööprotsesse—infosüsteem aitab optimeerida erinevate töö­protsesside toimimist tervikus (ERP süsteem on hoopis teine kee­ru­kus­tase kui eraldiseisev laoarvestusprogramm).

° Automatiseerib töö—infosüsteem asendab inimese töö.

° Integreerib tööprotsessid—infosüsteem muudab varem eraldiseisnud töö­protsessid üheks tervi­kuks, muutes sellega kogu organisatsiooni toi­mi­mise olemust.

Huvitavad on Riihi­maa (2004) poolt Soo­me ettevõtete kasu­ta­ta­va­te infosüsteeme uurimisel leidis kaks uut süs­tee­mi­tüüpi:

° Reliktsüsteemid on vanad info­süs­tee­mid, millest et­te­võte ei ole suut­nud loo­buda ning mis ta­kis­ta­vad uute tehnoloogiliste lahenduste ja süs­tee­mi­de kasutusele­võtmist ettevõttes.¹ Va­na­ne­nud in­fo­süs­teem võib olla arengu pi­du­riks ning on kü­si­tav kas sellise süsteemi majanduslik väär­tus on üldse positiivne.

° Teeseldud süsteemid (fake information systems). Vahel on ettevõte saa­nud riigi arendusfondidest grandi, loodud süsteem (prototüüp) aga ei ole kasutuskõlblik; või on ettevõte ise arendatud süsteemiga jõudnud teatud ummikusse, kuid prob­leeme endale tunnistada ei taheta.

14.  Süsteemitüüpide spetsiifika

Igal infosüsteemide tüübil on oma spetsiifika. Vaa­ta­me näitena ühe süs­tee­mi spetsiifika analüüsi. Elektroonilised foorumid on muutunud väga populaarseks. Sarnaste huvidega ini­mesed leiavad endale mitteärilisi internetifoorumeid, kus võib ko­hata oma huvialal hämmastavalt erudeeritud ini­me­si. Ettevõtted aga ta­hak­sid ka­su­ta­da foorumi (ja laiemalt elektroonilise koostöö) meediumit et­te­võt­te­si­se­se arendustöö, mentorluse jms tegemiseks. Virtuaalses or­ga­ni­sat­si­oonis, kus ini­me­sed ei satu enam füüsiliselt kokku, on ettevõttesisese foo­ru­mi tähtsus ja potentsiaal ilmselge. Mitmed firmad on kas selliseid e-foo­ru­meid teinud või tegemas. Ing­li­se­keelne termin on Community of Practice —hu­vi­grupp. Kuid e-foorumi tehnoloogia (tarkvara, nt Microsoft Sharepoint Services, Lotus collaboration tools, ERoom, jpt) on toimivas lahenduses ai­nult üks ele­ment. Tegelikult on organisatsioonisisese e-foorumi töö­le­pa­nek päris tõ­sine projekt—muidugi kui me tahame seal teatud taset hoida ning saada et­te­võtte jaoks reaal­seid tulemusi foorumil toimuvast in­fo­va­he­tu­sest ja arendusest. Nende foo­ru­mi­tega on oma­jagu probleeme. Lühidalt öel­des—kõige suu­re­mad ohud on vast selles, et asi ei lähe üldse käima; või asi vajub tasapisi ära.

◦  Infokäitluse erisusi mitmesugustes majandusharudes: ehitus, meditsiin, jt.

◦  Näide aktuaalsest, keerukast infosüsteemide liigist: elektrooniline haiguslugu (Electronic Medical Record EMR). Mitmesugused probleemid elektroonilise haigusloo süsteemide juurutamisel.

◦  Infosüsteemide maksumuse suurusjärk. Süsteemiarenduse strateegia sõltuvus organisatsiooni või riigi suurusest.

15.  Joobnud ahv

“India filosoof Vivekananda võrdleb inimese harilikku teadvust "joobnud ahviga". Teadvuses järgneb üks juhus­lik mõte teisele, mõeldes näljale, minevikule, olevikule, tulevikule, kavandades mõnda tegevust — pidevalt ühelt mõttelt teisele.
Aarma, G. (1999) Jooga. Mandala: Pärnu, lk 177 jj.

"Postimehe varasemast värvikirevam ja atraktiivsem esikülg, [..] märgib ühte silmanähtavamat arengut meedia pidevas muutumises.

Selleks, et inimeste tähelepanu pälvida – ehk võidelda järjest nappivamate minutite eest igaühe ajaeelarves, mis kulub laste koolitamiseks, liisingute tasumiseks ja pensioniks raha kogudes –, tuleb inimestele võimalikult vastu tulla.

Nüüdisajal tähistab meedias meelepärast see, mis püüab pilku; mis on vaevata hõlmatav, lihtsalt mõistetav ja mõnusalt seeditav; mis erutab meeli ja kütab kirgi."
Pullerits, P. (2004) Värvikad vormid aitavad meedial hinges püsida. Postimees 29.12.04.

16.  Tunnetuse Otsetee?

Kas infokäitlusele on alternatiivi? Kas kõik protsessid, kogu olev ja toimuv on informatsiooniline? Kas kõik toimub läbi info(esituse)? Kristlik seisukoht. Sõna (logos). Martin Heidegger. Kas olemine on infovaba?

Tihti on väidetud, et inimene on võimeline tajuma reaalsust vahetult. Jooga, zen ja sufism püüavad vahetut teadvust arendada. Teadvust, mis võtaks vastu kõik signaalid ja muljed, kõrvaldaks selekt­si­oo­ni­prot­ses­si, mudeli ehitamise ja normaalse kategooriasüsteemi. Vt: Aarma, G. (1999) Jooga. Mandala: Pärnu, lk 179.

KIRJANDUS

Anderson, P., Anderson, E. (2002) The New E-Commerce Intermediaries. Sloan Management Review, Summer, 53-62. – E-äri mudelid.
Brown, J., Hagel, J. (2003) Does IT Matter? Harvard Business Review, July, 109-112. – Kahe tuntud eksperdi vastus Carr'ile.
Carr, N. (2003) IT Doesn't Matter. Harvard Business Review, May, 41-49. – Palju diskussiooni tekitanud artikkel, mis väidab, et IT iseenesest ei anna enam ettevõttele konkurentsieelist.
Hagel, J., Singer, M. (1999) Unbundling the Corporation. Harvard Business Review. April-March/1999, 133-141. – Tuntud eksperdi (guru) huvitav artikkel firma struktuuri muutumisest IT leviku mõjul.
Hopwood, A. (2000) Strategy and Information: Time to Look Out. in: Dickson, T. (Ed.), Mastering Strategy. FT Management. – Rõhutab IT abil uute võimaluste leidmist.
Lumpkin, G., Dess, G. (2004) E-Business Strategies and Internet Business Models: How the Internet Adds Value. Organizational Dynamics, 33, 2, 161-173. – Interneti ärimudelid; väärtusloome internetis.
McAfee, A. (2004) Do You Have Too Much IT? MIT Sloan Management Review, Spring, 18-22. – Huvitav artikkel, mis kirjeldab ettevõtteid, kus on hästi hakkama saadud IT-d vähe rakendades.
McFarlan, F., McKenney, J., Pyburn, P. (1983) The information archipelago—plotting a course. Harvard Business Review, 145-156.
Meyer, M., Zack, M. (1996) The Design and Development of Information Products, Sloan Management Review, Spring, 43-59. – Infot tootva ettevõtte ärimudel.
Newell, S. et al (2003) Imple­ment­ing enterprise resource plan­ning and knowledge manage­ment systems in tan­dem: fost­ering efficiency and innovation comple­ment­ari­ty. Infor­mat­ion and Orga­ni­zat­ion, 13, 25-52.
Porter, M. (2001) Strategy and The Internet. Harvard Business Review, March, 63-78. – Kas ja kuidas internet võib anda ettevõttele konkurentsieelise; klassikaline artikkel.
Porter, M., Millar, V. (1985) How information gives you competitive advantage. Harvard Business Review, July-August, 149-174. – Kuidas info võib anda ettevõttele konkurentsieelise; klassikaline artikkel.
Riihimaa, J. (2004) Taxo­nomy of information and communication technology system inno­v­ations adopted by small and medium sized enterprizes. Ph.D. Diss. University of Tampere.
Swanson, E. (1994) Information Systems Innovation Among Organizations. Management Science, 40, 9, 1069-1092. – Teooria sellest, kuidas ettevõtted IT-d kasutusele võtavad.
Venkatraman, N. (1994) IT-Enabled Business Transformation: From Automation to Business Scope Redefinition. Harvard Business Review, Winter/1994, 73-87. – Klassikaline artikkel; viis taset IT rakendamisel ettevõttes.