KEELEARENDUS (Taksonoomiad ja koodisüsteemid)
Kommunikatsioon eeldab sõnumi saatjal ning sõnumi adressaadil (vastuvõtjal) ühise koodi e keele tundmist. Info peab olema väljendatud mingi koodi või keele abil.
Kuid kuidas keeled ja koodid tekivad? Ilmselt peavad saatja ja adressaat nende ühist keelt tundma õppima. Kas on võimalik saata kommunikatsiooniprotsessis enne kood ja seejärel sõnum?
Kahtlemata saavad osapooled enne sõnumivahetust kokku leppida, millist keelt kasutatakse (tehnilistes sidesüsteemides võivad kommunikeeruvad arvutid kokku leppida kasutatava andmevahetusprotokolli). Mitmetes spetsialiseeritud infoesituskeeltes eelneb andmetele metaandmete (järgnevaid andmeid kirjeldav) osa.
Infokäitluse efektiivseks korraldamiseks on vaja spetsialiseeritud koode (koodisüsteeme) ja keeli. Programm on käsitletav keelena või koodina. Keelte küsimused on keerukad.
„12 R025999091 K MK 401 895.50- 5897485000248318 25/10/1999 560968 Soliid kauplus 767-POS-26/10/99 26/10/1999"
Milliseid koode siin kasutatakse?
Infosüsteemis on vaja objekte nimetada, tähistada, kodeerida. Süsteemi loomisel on vaja luua koodi- ja nimesüsteeme. Pea iga kord, kui andmebaasi andmeelemendi väärtuseks pakub süsteem kasutajale valiku võimalikest väärtustest, on süsteemis koodisüsteem.
Koodisüsteem seab teatud objektide hulgale vastavusse teatud tähistuste e identifikaatorite (koodide) hulga.
Koodisüsteem = terminoloogia (terminite kogu v süsteem) + tähistused, sümbolid, koodid igale terminile vastavusse seadmiseks.
Klassifikatsioon e taksonoomia = terminite süsteem + määratletud seosed terminite vahel.
Koodisüsteem võib esineda mitme nime all: klassifikatsioon (classification), terminisüsteem (terminology), nomenklatuur (nomenclature), tesaurus (thesaurus), hallatud sõnavara (controlled vocabulary). Terminoloogiatööd reguleerimiseks on võimalik kasutada rahvusvahelist standardit (ISO 1087 Terminology Work).
Mida teeb koodisüsteem?
° esitab standarditud kujul
° rühmitab
° eraldab
° lühendab
° hõlbustab automatiseeritud andmetöötlust ja edastust.
° lihtsad, üks-ühele vastavused (EE, LT, LV)
° rühmitavad (M, N)
° hierarhilised (homo sapiens)
° mitmeteljelised (Dewey kümnendsüsteem).
Koodisüsteemi võib teha hästi või halvasti; koodisüsteemi headus on oluline (Rose, 2003). Hästi projektitud koodisüsteem aitab:
° andmeid sisestada vähema tähelepanupingutusega
° koodi abil salvestada ning esitada infot mitmel tasandil
° teha andmekogumeid paremini kasutatavaks
° teha andmeid teiste süsteemidega hõlpsamini vahetatavaks.
Näiteid koodisüsteemidest, mida infosüsteem (konkreetselt--patsiendi infot käitlev) vajab:
° haiguse kood
° visiidi põhjus
° allergilise reaktsiooni tüüp
Hea koodisüsteemi omadusi
° Täielik -- peab olema võimalik kirjeldada kõiki olulisi juhte või objekte; piisavalt laia koodide valik või nende genereerimise võimalus.
° Mitteliiane -- iga kodeeritava objekti või juhu jaoks peab olema ainult üks sobiv kood.
° Tähenduste poolest selge -- koodisüsteemi sisseprojektitud liigitused ja eristused peavad olema kõigile kasutajatele üheselt arusaadavad.
° Stabiilne -- kord kasutusele võetud kood ei tohiks muutuda.
° Kasutuse jaoks õige granulaarsustase -- asju peab olema võimalik väljendada piisava detailsusega. Reguleeritakse kategooriate ulatusega. Nt "alcohol dependency" ja "drug dependency" asemel võib olla üks laiem kategooria "chemical dependency". Liiga väikese detailsusastmega koodisüsteemis jääb osa olulist infot lihtsalt salvestamata. Liiga peenete kategooriatega koodisüsteemis tekivad raskused nii andmete sisestamisel (kui pole piisavalt infot, et õiget koodi valida) kui ka andmete kasutamisel (vajadus andmete agregeerimise e koondite tegemise järele).
° Täiendatavus, laiendatavus, edasiarendatavus -- sageli on koodisüsteem jätkuvas muutumises ja arengus. Vaja on ette näha ja arvestada uute koodide lisamisega. Samuti on vaja mehhanismi üksikute koodide kasutusest mahavõtmiseks (inaktiveerimiseks). Vahel on otstarbekas teha nii, et uutele objektidele koodi enam välja ei anta, kuid olemasolevad objektid jäävad endise koodi juurde. (Infosüsteemide siseehituses--andmebaasis--on tavaks koodivälja juures näidata, kas kood on aktiivne või mitte. Hea praktika on koode infosüsteemidesse mitte sisse programmeerida, vaid jätta võimalus--harilikult süsteemi administraatorile--koodisüsteeme muuta.)
Patsiendi infot hoidvas süsteemis on vaja määratleda patsiendi ja temale lähedase isiku vaheline suhe. Hinnake järgmise koodisüsteemi headust (Rose 2003).
Next of Kin-Relationship to Patient =
{ Domestic Partner,
Life Partner,
Partner,
Significant Other }
° Koodisüsteemi haldus (muudatuste tegemine) peab olema tsentraliseeritud. Ei ole mõeldav, et kõigil on õigus omapäi koode lisada ja muuta.
° Mida lühem koodisüsteem, seda parem (säilitades siiski otstarbeka väljendusvõime).
° Ettepanekud koodisüsteemi muutmiseks tuleks koondada; otsustamisel tuleks arvestada kõigi kasutajate huvide ja mugavusega. Koodisüsteemi muudatuste ettepanekuid tuleks käsitleda kiiresti.
° Ettevaatust väärtusega "Muu" (Other).
Probleemid/harjutused
1. Koodisüsteemi koostamine konkreetse rakenduse jaoks.
2. Valitud ala terminite sõnastiku koostamine (oskuskeele uuring infosüsteemi tegemise ühe ettevalmistava tegevusena).
Kirjandus
K: Bowker G.C, Star S.L. (2003) Classification and Its Consequences. MIT Press.
International Standards Organisation.
Bouchet C., Empereur F., Kohler F. (xxxx) Evaluating a computerized tool for coding patient information. http://www.amia.org/pubs/symposia/D004688.PDF.
HCFA'S New ICD-10 Procedure Coding System http://www.snm.org/policy/icd10.html.
International standard ISO 1087-1:2000 Terminology work –Vocabulary –Part 1: Theory and application.
ISO 1087-2:2000 Terminology work –Vocabulary –Part 2: Computer applications.
Rose E. (2002) Home-Grown Coding Systems – Critical Step in EMR Implementation. http://faculty.washington.edu/momus/infodoc.htm.
National Advisory Committee on Computing Qualifications (2003) DT500 (DT100) Data Organisation. www.naccq.ac.nz.
Professional Association of HealthCare Coding Specialists. www.pacoders.com.
Ramos, L., Rasmus, D. (2003) Best Practices in Taxonomy Development and Management. Giga Information Group.
Rowley J., Farrow J. (2000) Organizing Knowledge: An Introduction to Managing Access to Information. 3rd Ed.
Toigo J. (2002) What's in a Name? Enterprise Systems. www.esj.com.
Walker D. (2000) Notes on the basic principles of "coding systems". www.generalpractice.adelaideuni.org.
Lisa kommentaar