JUHTIMINE PRINTSIIPIDE ABIL (Principle-Based Management) ja selle kasutusvõimalused IT alaga seoses
Tegutsemisprintsiip on kasulik kognitiivne vorm tegutsemisega seotud teadmuse, meetodi või kogemuse sõnastamiseks. Praktikas edukalt tegutsevate inimestega, sh. juhtidega rääkides võib tihti tähele panna seda, et nad on leidnud oma tegevuskeskkonna jaoks olulisi, efektiivseid tegutsemispõhimõtteid (või reegleid) ja kasutavad neid aktiivselt. Need põhimõtted on tihti leitud praktika kaudu, kuid sageli ka juhtimisalasest kirjandusest üle nopitud (kes sellist kirjandust loevad). Nende põhimõtete toimivus on tegutsejal harilikult praktikas korduvalt järele proovitud ja inimene on nende õigsuses sügavalt veendunud. Tegutsemisprintsiibid on individuaalsed – inimene on need ise leidnud ja tema eelis teiste tegutsejate eest sõltubki suuresti sellest, kas need põhimõtted, mida ta rakendab, on tõhusamad kui teistel.
Näiteks – Asko Künnap, üks Eesti juhtivaid reklaamiala ja graafilise disaini spetsialiste – ettekanne juhtimiskonverentsil „Kümme printsiipi, mida oma firma juhtimisel rakendan”. Kaks näidet Künnapi  (juhtimis)printsiipidest: 1) „hea töötaja teeb rohkem ära kui paar-kolm muidu istujat; hea töötaja varustamisel töökeskkonnaga ei ole mõtet kokku hoida.” 2) „oluline on olla organisatsioonis mitte teatud rollide ja kohustuste täitja vaid ka inimene. Inimesele andestatakse rohkem”.
Printsiip kui juhtimismeetod ja teadmuse esitamise vorm
Printsiip on teadmuse (kogemuse, mõistmise) kontseptualiseerimise vorm, mis on laialt kasutust leidnud mitmetel juhtimisega seotud tegevusaladel.
Printsiip ehk põhimõte erineb reeglist või seadusest rakendamise paindlikkuse poolest. Juhtimises on raske leida absoluutse kehtivusega reegleid või juhtimise „seadusi”, sellises mõttes nagu üldkehtivaid seadusi avastatakse täppisteadustes (matemaatikas, füüsikas).
Printsiipide abil juhtimine
Organisatsioonide juhtimises (management) võime kohata mõistet principle-based management (juhtimine printsiipide abil). Selle meetodi idee on iseenesest lihtne: selle asemel, et üritada tegevust üksikasjalike protseduuride ja juhiste abil ette määrata, antakse täitjatele rida põhimõtteid (printsiipe), millest lähtudes tegevus tuleb läbi viia. Printsiipide rakendamine peab olema paindlik. Praktiliselt iga printsiip võib teatud olukordades muutuda ebaotstarbekohaseks.
Printsiipide-põhises juhtimises on peamine raskus ilmselt: 1) printsiipide sõnastamises; 2) printsiipide rakendamine konkreetses olukorras.
Juhtimine printsiipide abil on eriti sobiv dünaamiliselt muutuvates keskkondades. Selle tõttu on printsiipide mõistet laialdaselt kasutatud militaartegevuste juhtimisel (sest „sõjas ei ole kindlaid seadusi”). Printsiipide kontseptsioonile on üle ehitatud sõjaväe määrustikke (Morgan 2003; Vasilyev 2005). Eestis on printsiipide põhimõtet kasutanud P.Lorents raamatud „Süsteemkäsitlus”.
IT alal võib printsiipide kaudu juhtimise väljapaistva näitena nimetada Ekstreemprogrammeerimise meetodit.
S.Covey populaarsed „edukate inimeste harjumuste” käsitlused kasutavad samuti printsiipi kui peamist kontseptualiseerimisüksust.
Printsiipide-põhise juhtimise atraktiivsus on selge: kui õnnestub leida õiged põhimõtted, siis juhtimine lihtsustub oluliselt – seda märgivad ka praktikud. Ohuks on printsiipide üldsõnalisus ja laskumine lõpututesse vaidlustesse printsiipide valiku ja olemuse üle. 
Küsimused
Huvi pakuvad mitmed küsimused:
◦ printsiip kui juhtimismeetod
◦ printsiip kui teadmuse artikuleerimise vorm
◦ printsiipide formuleerimise metoodika
◦ printsiipide rakendamise metoodika
◦ praktilised kogemused printsiipide abil juhtimisest
◦ printsiipide abil organiseeritud tegevuse toetus IT abil.

VÕIMALIKUD TÖÖSUUNAD
eesmärk I
Tegutsemisprintsiipide teooria kasutamine juhtimise õpetuse modifitseerimiseks ja laiendamiseks.
eesmärK II
Infokäitluse teooria ja õpetamise ülesehitamine eduka tegutsemise printsiipidest lähtudes.
Tegutsemisprintsiipide teooria on loomulik lähtepunkt infokäitluse korraldamise õpetamisel. Infosüsteemide olemasolu lõppeesmärgiks tuleb pidada mitte info töötlemist kui eesmärki iseeneses, vaid eduka tegevuse toetamist. Kuid nii koolitamine kui ka süsteemiarenduse praktika jälgimine näitab, et inimestel sageli ei ole selget ettekujutust, milline on see tegevus, mida infokäitluse organisatsioon (infosüsteemid) peavad aitama saavutada. Siit tekib vajadus välja tuua eduka tegevuse tunnusjooned ja elemendid.
Näiteks, võime rääkida järjepidevuse printsiibist.  Tegutsemine on sageli efektiivne, kui ühe töö tulemusi (ka osalisi, ka negatiivseid, ka jääke) kasutatakse ära teistes töödes. Mida see tähendab infokäitluse (infosüsteemide) arenduse jaoks? – Tegutsemisprintsiibid, kui need on sõnastatud, võivad anda loogilise aluse infokäitluse süstemaatiliseks ülesehitamiseks.
eesmärk III
Tegutsemisprintsiipide „teooria” arendamine.
Tegutsemisprintsiipe rakendatakse praktikas laialdaselt, kui tegutsemisprintsiipide „teooria” kui selline on ebapiisavalt arenenud. Tegutsemisprintsiipide teooria peaks olema  teatud mõttes meta-teooria.
Universaalse kehtivusega tegutsemisprintsiipe on võimalik välja tuua terve rida, kuid sellest ei piisa. Universaalsed printsiibid on paljudele inimestele  võib-olla ka liiga abstraktsed või ei ole lihtsalt piisavalt huvitavad, et nendest rääkida. Ei ole mõeldav, et üks koolitaja või teoreetik üritab leida üldkehtivat tegutsemisprintsiipide kogumit. Pakkuda saab teatud valikut, millest praktikas kasutatakse erinevatel juhtudel erinevaid alahulki, neid täiendades ja modifitseerides.
Tegutsemisprintsiipide teooria ei peaks olema mitte ainult printsiipide kogum vaid ka käsitlus selles, mis on tegutsemisprintsiip, kuidas neid leitakse, jne.
EESMÄRK IV
Tegutsemisprintsiipide väljaselgitamine üksikutel aladel ja nende alade üksikutes lõikudes, sh. IT juhtimises.
Kirjandus
Covey, S. (1990) 7 Habits of Highly Effective People.
Kotarbinsky, T. (1955) Traktat o dobrej robocie.
Lorents, P. () Süsteemkäsitlus. 2 tr. EBS.
Morgan, J. (2003) Rethinking the Principles of War, Proceedings of the United States Naval Institute, 129, 10, 34-38.
Vasilyev, Y. V. (2005) Principles of Military Art. Military Thought, 14, 2, 136-143.
Lisainfot
Parmakson, P. Eduka tegutsemise printsiibid ja nende informaatiline toetus.